Ööbik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu ja kat using AWB |
|||
19. rida:
== Levila ==
Ta pesitseb Ida-[[Euroopa]] maades (va. põhja piirkonnad) ning Lääne-[[Siber]]i kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-[[Soome]] ja Lõuna-[[Rootsi]]. Ta talvitub Ida-Aafrika troopika lõunaosas.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd, lk 372-373</ref>
Ööbik on [[Eesti]]s levinud ja tavaline [[haudelind]], tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 130 000 - 200 000 paarile.
== Välimus ==
27. rida:
== Laul ==
Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on ööbik ettevaatlik lind, kes varjatult elab, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis võib talle väga ligi minna.<ref name="Loomade elu"
Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Laulustroof vaibub sujuvalt, kuid väikesele pausile järgneb ootamatult uus, katkendlik ja vali.
Noored ööbikud õpivad laulma vanalinde jäljendades. Sellepärast laulavad ühe piirkonna ööbikud sageli paremini mõne teise piirkonna omadest, aga kui linnupüüdjad on paremad lauljad kinni päädnud, hakkab järgmine põlvkond halvemini laulma. Seevastu kui piirkonda ilmub üks hea laulja, muutub seal ka teiste ööbike laul ilusamaks.<ref name="Loomade elu"
Sageli peetakse ööbikut kõige ilusamini laulvaks linnuks kogu maailmas.{{lisa viide}}
43. rida:
[[Kategooria:Rästaslased]]
[[Kategooria:Eesti
| |||