|
==Metsavennad enne Teist maailmasõda==
Termin "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all mõeldi riigi, mõisa või kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse läinuid, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid. [[1905. aasta revolutsioon]]is viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "mässavatele talupoegadele" või kui "metsast varju otsivatele kooliõpetajatele".{{lisa viide}} Maailmasõdadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks võib pidada [[Aleksander Ellam]]it ([[1897]]-–[[1933]]).
==Teine maailmasõda, Suvesõda==
== Relvastatud vastupanu pärast 1944. aastat ==
Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel [[1944]]-–[[1945]]. JärgnevatelJärgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogude-vastasesnõukogudevastases vastupanus.{{lisa viide}} Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud [[partisan]]idest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni.{{lisa viide}}
===Taust===
Eesti, Läti ja Leedu saavutasid oma iseseisvuse aastal [[1918]] pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist ning uus põlvkond oli Teise maailmasõja alguseks täisealiseks saanud. Sarnaselt muu maailmaga olid ka neil tugevad rahvusluse ideaalid ja enesemääramine. Olles juba kogenud nõukogude ja pärast seda natsirežiimi, ei olnud enamik inimesi nõus teise okupatsiooniga.{{lisa viide}}
Erinevalt Eestist ja Lätist ei olnud Leedul kunagi oma [[Relva-SS]]i diviisi. 1944. aastal olid Saksa võimud Leedus loonud halvasti varustatud, kuid 20 000 mehelise tugeva "Leedu territoriaalkaitseväe" kindral [[Povilas Plechavičius]]e juhtimise all, et võidelda nõukogude partisanidega, keda juhtis [[Antanas Sniečkus]]. Üsna varsti nähti selles väes ohtu riiklikule julgeolekule. Ülemused arreteeriti 15. mail 1944. Kindral Plechavičius küüditati koonduslaagrisse [[Salaspils]]is, Lätis, kuid ligikaudu pool allesjäänud vägedest moodustasid partisanide üksused ja läksid maakohtadesse laiali, et valmistada idarinde lähenemisel ette partisanide operatsioone Punaarmee vastu.{{lisa viide}}
Saksa vägede taandumisel Eestist [[1944]]. a. aasta septembri lõpul jäid paljud Eesti sõdurid partisanidena kodumaale, peamiselt [[Virumaa]]l ümber piiratud [[300. Eriotstarbeline Diviis]] ja [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i osad, mis otsustasid jääda kodumaale, nende hulgas ka [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] pataljon. Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ningja võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. Teised, näiteks [[Alfons Rebane]] ja [[Alfrēds Riekstiņš]] põgenesid [[Inglismaa]]le ja [[Rootsi]] ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel.{{lisa viide}}
Vastupanuliste hulk suurenes, kui punaarmeePunaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ning võtsid relvad endaga kaasa.{{lisa viide}}
===Partisanisõda===
1940. aastate lõpus ja 1950ndate1950. aastate alguses varustasid briti ([[MI6]]), ameerika, ja rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist informatsiooni. Selline abi mängis balti vastupanuliikumise suunamisel võtmerolli, kuigi see vähenes oluliselt pärast MI6 operatsiooni "Džungel" tõsist kompromiteerimist, kui briti [[topeltspioon]]id ([[Kim Philby]] ja teised) edastasid informatsiooni nõukogude võimudele, võimaldades [[KGB]]-l tuvastada, infiltreerida ja elimineerida palju balti partisanide üksuseid ja lõigata neid ära igasugustest edasistest kontaktidest Lääne luurega.{{lisa viide}}
{{Vaata|Metsavendlus Eestis}} ja ''[[Vastupanutegevus ENSVs]]''
==Kajastused kunstis==
Metsavendade vabadusvõitlusest on loonud [[graafika]]sarja "''Tuli tuha all"'' kunstnik [[Axel Roosmann]].
== Vaata ka ==
| 