Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Kui välja arvata üksikud lühikesed perioodid, oli [[Korsika]] saar olnud [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] võimu all alates [[1284]]. aastast.<ref name=brit652>''The New Encyclopaedia Britannica.'' Chicago, Encyclopaedia Britannica, 1994, 652.</ref> Sel aastal saavutas Genova [[Meloria lahing]]u tulemusel kontrolli varem [[Pisa vabariik|Pisa vabariigile]] kuulunud saare üle. Vaatamata pikka aega kestnud võõrvõimule jäid [[korsiklased]] neile peale surutud [[feodalism]]i ja võõrvõimu rõhumise vastu vaenulikuks. [[18. sajand]]il kogusid iseseisvusideed [[valgustusajastu]] ideaalide mõjul uuesti jõudu. Majandusliku olukorra halvenemisel ja maksukoormuse suurenemisel puhkesid [[1729]]. aastal esimesed rahutused. Märtsis 1729 rüüstasid ülestõusnud [[Bastia]], sama aasta novembris valisid nad oma juhtideks [[LuiggiLuigi Giafferi]], ja [[Andrea Ceccaldi]],.<ref name=letters407>[[abee]]https://books.google.ee/books?id=uKwLNQbmsZAC&pg=PA407 RaffaelliThere jaAre [[GiacintoNo Paoli]],Letters hilisemaLike vabariigiYours: rajajaThe [[PasqualeCorrespondence Paoli]of Isabelle de Charrière and Constant D'Hermenches] isaUniversity of Nebraska Press, 2002, 407–408.</ref>

Genova ei suutnud ülestõusu maha suruda ja pöördus abi saamiseks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl VI]] poole, kelle väed randusid Korsikal [[1731]]. aastal. MässulisedKuigi jätkasidalgul siiskiõnnestus tegevustsakslastel mäss maha suruda, puhkesid rahutused [[1734]]. aastal uuesti. Ülestõusu asusid juhtima taas [[Luigi Giafferi]] ja hilisema Korsika vabariigi rajaja [[Pasquale Paoli]] isa [[Giacinto Paoli]].<ref name=letters407/> Alles [[1736]]. aastal sõlmiti keiserlike vägede ja ülestõusnute vahel rahuleping, millega tehti korsiklastele mitmeid järeleandmisi. Genova võimud ei pidanud aga lepingu tingimustest kinni ja peatselt vallandusid kokkupõrked uuesti. Selle konflikti ajal [[1735]]. aastal kirjutas korsiklasest advokaat [[Sebastiano Costa]] ka Korsika põhiseaduse esimese mustandi.

Korsiklaste võitlus iseseisvuse eest siiski ei lõppenud. [[1737]]. aastal kutsusid genovalased appi [[Prantsusmaa]] väed eesotsas [[markii]] [[Jean-Baptiste Desmarets de Maillebois]]'ga ja nende abil õnnestus ülestõus [[1740]]. aastaks maha suruda. Ülestõusu juhid pagendati, üks neist, [[Giacinto Paoli]] põgenes koos oma poja [[Pasquale Paoli|Pasqualega]] [[Napoli]]sse.<ref name=letters407/> Järgmistel aastatel valitsesid Korsikat Genova nimel prantslased, kelle katsed iseseisvuslasi maha rahustada ei kandnud vilja. Viimased leidsid tuge Genova vaenlaselt [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigilt]]. [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõja]] ([[1740]]–[[1748]]) raames aset leidnud sõjategevuses Genova ja Sardiinia vahel toetasid korsiklased sardiinlasi.