Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
[[1767]]. aastal sundis Korsika vabariigi laevastik Genova vabariigi laevastiku [[Capraia]] saare juures taganema. Väsinud ja nõrgestatud 40 aastat kestnud konfliktist, müüs Genova vabariik [[1768]]. aastas [[Versailles' leping]]uga Korsika Prantsusmaale.
 
Korsiklased ei leppinud siiski iseseisvuse kaotusega. [[5. oktoober|5.]]–[[9. oktoober|9. oktoobrini]] [[1768]] toimunud [[Borgo lahing]]us said prantslased lüüa. Nende kaotusele aitasid kaasa ühelt poolt prantslaste liigne enesekindlus ja halb ettevalmistus ning teiselt poolt korsiklaste suur võitlustahe ja maastiku parem tungiminetundmine. [[10. oktoober|10. oktoobril]] oli sunnitud alistuma ka prantslaste garnison [[Borgo]]s, kuhu kuulus 530 meest ja 20 kahurit.<ref name=eurowar>[https://books.google.ee/books?id=PtyfhCBdPOEC&pg=PA155 European Warfare, 1660-1815] ed. Jeremy Black. Taylor & Francis, 1994, 155–156.</ref>
 
[[1769]]. aasta algul suurendasid prantslased vägede arvu Korsikal 24 000 meheni ja hakkasid senisest veelgi ulatuslikumalt rajama teedevõrku sõjaväe logistika paremaks korraldamiseks. Märtsis kehtestas Korsika vabariik vastusena üldmobilisatsiooni kõigi 16–60-aastaste meeste seas. [[Krahv]] [[Noël Jourda de Vaux]]' juhtimisel ründasid Prantsuse väed Paoli vägesid kolmeharuliselt, sundides teda võitlema ja ähvardades samal ajal läbi lõigata tema taganemistee.<ref name=eurowar/>