Pommeri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
Alates [[10. sajand]]il alanud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]]s vallutati [[paganad|paganlik]] Pommeri [[Pommeri ristisõda|Pommeri ristisõja]] käigus ning [[11. sajand]]i alguses liideti piirkond [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]] ning allus kiriklikult [[roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond|Gniezno peapiiskopkonnale]]. Piirkond vallutati lõplikult alles 1122. aastal [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Bolesław III Krzywousty]] poolt. Hiljem, [[1155]]. aastal jagunes piirkond [[Saksa ordu]] valdustena kaheks osaks – [[Lääne-Pomorze]]ks ja [[Ida-Pomorze]]ks, mille piir kulges enam-vähem piki [[Leba]] jõge.
==Lääne-
[[Lääne-
[[File:Bistum Cammin 1400.PNG|pisi|Alad 15. sajandi alguses]]
[[Askania dünastia]] valitsusajal püüti laiendada [[Brandenburgi mark]]i kirde suunas, eesmärgiga saada Pommeri kaudu ühendus [[Läänemeri|Läänemerega]]. See viis konfliktini [[Taani]]ga. Pärast [[Bornhövedi lahing]]ut, milles Taani kuninga vägi sai hävitava kaotuse osaliseks, kasutas markkrahv [[Johann I (Brandenburgi markkrahv)|Johann I]] võimalust hõivata Pommeri.
[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], kes oli Brandenburgi markkrahv [[Heinrich II]] onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogkond|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas.▼
▲[[Askania dünastia]] valitsusajal püüti laiendada [[Brandenburgi mark]]i kirde suunas, eesmärgiga saada Pommeri kaudu ühendus [[Läänemeri|Läänemerega]]. See viis konfliktini [[Taani]]ga. Pärast [[Bornhövedi lahing]]ut, milles Taani vägi sai hävitava kaotuse osaliseks, kasutas markkrahv [[Johann I (Brandenburgi markkrahv)|Johann I]] võimalust hõivata Pommeri. Keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] andiski [[1231]]. aastal Pommeri läänina Brandenburgi markkrahvile.
▲[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], kes oli Brandenburgi markkrahv Heinrich II onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogkond|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas.
[[Prenzlau rahuleping]]uga ([[1472]]) sai Brandenburgi valitseja [[Albrecht III Achilles]] Pommeri hertsogkonnalt [[Uckermark]]i piirkonna ning see liideti Brandenburgi valdustega, ülejäänud Pommeri-[[Stettin]]i piirkond tunnistas end Brandenburgi [[vasall]]iks.
[[Pilt:Pommern-Wolgast.jpg|pisi|Vorpommern 16. sajandil]]
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] läks [[1648]]. aastal [[Vestfaali rahu]] tulemusena suurema osa Lääne-
{{Vaata|Rootsi dominioonid}}
Järgnevalt läks Lääne-
==Ida-Pommeri==
| |||