Milton Friedman: erinevus redaktsioonide vahel

'''Milton Friedman''' ([[31. juuli]]l [[1912]] – [[16. november]] [[2006]]) oli [[USA]] majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20. sajandil. Põhjapanev oli tema töö [[rahateooria]] vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam [[inflatsioon]]ist ja [[rahapoliitika]] sõltumatus valitsusest (ehk [[keskpank]]ade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas [[rahapakkumine|rahapakkumise]] määramist mehhaaniliselt ningja keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta [[valuutakomitee süsteem]]i<ref>http://abc.net.au/money/vault/extras/extra5.htm</ref>). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse ([[püsiva tulu hüpotees]]), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ningja majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine [[empiirika]]le, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud [[keinsism]]i langusele 1980. aastatel.

Ta oli [[Newsweek]]i kolumnist ningja on olnud ka [[USA president|USA presidendi]] nõuandja.

Friedman sündis [[Brooklyn]]is ([[New York]]) [[Ungari]] [[juudid|juudi]] töölisklassiperekonnas. Friedman kasvas üles Rahways ([[New Jersey]]), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureuse kraadigabakalaureusekraadiga majanduses [[1932]], ja [[Chicago]] ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga aastal [[1933]]). Filosoofiadoktori kraadi sai ta aastal [[1946]] pärast töötamist föderaalvalitsuses ja [[Columbia Ülikool]]is.

Hiljem[[1946]]–[[1976]] töötas ta [[Chicago Ülikool]]is majandusprofessorina [[1946]]. kuni [[1976]]. aastani. Aastal [[1975]] pidas Friedman loenguid ka [[Tšiili]]s militaarse [[diktaator]]i [[Augusto Pinochet]]i valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai [[1976]]. aastal [[Nobeli preemiaauhind|Nobeli auhinna]] majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.

Alates [[1977]]. aastast oli Friedman seotud ''Hoover Institution''<nowiki>'iga</nowiki> [[Stanfordi ülikool]]i juures.

Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning ta kaasati president [[Richard Nixon|Nixoni]] poolt moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (''Gates Commission''), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistuse vastaseidsõjaväeteenistusevastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]] tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks<ref>http://www.reason.com/news/show/29691.html</ref>.

Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel ning lõpetama niiöelda elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi poolt määratud pearahaga ningja vanemate võimalusega vabalt kooli valida).

2005. aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile [[marihuaana]] legaliseerimise üle.<ref>http://www.prohibitioncosts.org/endorsers.html</ref> Ta on väljendanud arvamust [[prostitutsioon]]i dekriminaliseerimise poolt. Ühes mitmeteKoos teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USA-s.<ref>http://cyber.law.harvard.edu/openlaw/eldredvashcroft/supct/amici/economists.pdf</ref>

Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumitelesekkumiskriteeriumidele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USAsUSA-s).

== TöödTeosed ==

== TöödTeosed eesti keeles ==

* Rose & Milton Friedman, “Valikuvabadus: isiklik arvamus”. Tõlkinud [[Raivo Rammus]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[1992]]

*[http://www.ideachannel.tv/ TeleseriaalTelesari "Free to Choose"]