Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikisõnastikus|}}'''Korsika vabariik''' oli iseseisev riik, mis eksisteeris [[Korsika]] saarel aastatel [[1755]]–[[1769]].
Novembris 1755 kuulutas [[Pasquale Paoli]] välja Korsika iseseisvuse. Korsika eraldus sellega [[Genova vabariik|Genova vabariigist]].
44. rida:
Paoli ideed iseseisvusest, demokraatiast ja vabadusest pälvisid mitmete filosoofide nagu [[Jean-Jacques Rousseau]]', [[Voltaire]]'i, [[Guillaume Thomas Raynal]]i ja [[Gabriel Bonnot de Mably]]' toetuse. [[James Boswell]]i [[1766]]. aastal ilmunud raamat "An Account of Corsica" tõi Paolile tuntust üle Euroopa.
==Prantsusmaa invasioon==
Genovalastes süvenes veendumus, et Korsikat ei ole võimalik valitseda. Augustis [[1764]] sõlmitud [[Compiègne'i leping]]u alusel võtsid prantslased üle need linnad ja kindlused Korsikal, mis olid veel genovalaste valduses – [[Ajaccio]], [[Bastia]], [[Calvi]] ja [[Saint Florent]]'i. See sündmus kutsus esile korsiklaste protesti, kes kinnitasid jätkuvalt oma õigust iseseisvusele ja jätkasid rünnakuid võõrvõimu vastu. [[1767]]. aastal sundis Korsika vabariigi laevastik Genova vabariigi laevastiku [[Capraia]] saare juures taganema. Väsinud ja nõrgestatud 40 aastat kestnud konfliktist, müüs Genova vabariik [[1768]]. aastas [[Versailles' leping]]uga Korsika Prantsusmaale.
Korsika vabariigi väed püüdsid takistada prantslaste edasitungi saarel, kuid vaatamata [[Suurbritannia]]lt saadud abile ei suudetud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. [[1768]]. aastal saadi lüüa [[Borgo lahing]]us. Viimane hävitav kaotus tuli vastu võtta mais [[1769]] [[Ponte Nuovo lahing]]us krahvi [[Noël Jourda de Vaux]]' juhitud Prantsuse vägedelt. Pärast kaotust oli Paoli sunnitud põgenema Suurbritanniasse. Kaotusele järgnenud kuudel tugevdasid prantslased kontrolli saare üle ja muutsid selle [[1770]]. aastal ametlikult Prantsusmaa provintsiks.
==Järellugu==
Korsika vabariigi langus valmistas kõige enam meelehärmi [[Suurbritannia]]le, vabariigi peamisele liitlasele ja toetajale: saart peeti ülimalt oluliseks Suurbritannia huvidele [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja selle vallutamist prantslaste poolt peeti Briti valitsuse läbikukkumiseks. Paljud emigreerinud korsika iseseisvuslased võitlesid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] Suurbritannia poolel, paistes eriti silma [[Gibraltari suur piiramine|Gibraltari suure piiramise]] ajal Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vägede poolt.
Korsiklaste iseseisvuspüüdlused aga ei lakanud ja uuesti õnnestus Paolil lühiajaliselt Korsika iseseisvus taastada niinimetatud [[Korsika kuningriik (1794)|Inglise-Korsika kuningriigi]] loomisega (eksisteeris aastatel [[1794]]–[[1796]]). Siiski ei suutnud Briti armee ja laevastik ka sel korral saart kaitsta ning see langes uuesti Prantsusmaa võimu alla.
Tänapäevalgi tegutsevad Korsika saarel rühmitused nagu [[Korsika Rahvuslik Vabastusrinne]], mis nõuavad saare iseseisvumist ja vabariigi taastamist.
{{pooleli}}
| |||