Roman Ungern von Sternberg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Roman Ungern von Sternberg''', ka Roman Nicolaus von Ungern-Sternberg (Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг), ristitud Robert Nicolaus Maximilian von Ungern-Sternberg, parun (29.12.1885 vkj – 15.09.1921) oli saksa päritolu Vene sõjaväelane, üks Venemaa kodusõja valgete juhte ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis [[Mongoolia]]s ja [[Baikal]]i taga luua [[budism|budistlikku]] [[monarhia]]t.

Pärimuse järgi on Ungernid saksa-ungari päritolu ning nende esivanemate seas on ka hunne Attila ajast. Üks Ungern tapeti Jeruusalemma müüride all Richard Lõvisõdame aegu. Ralf Ungern osales 11-aastasena Laste ristisõjas. Arthur Ungern-Sternberg osales Saksa ordu asutamises ninf ordurüütlite retkedes Baltikumi. Heinrich von Ungern-Sternberg oli tuntud duellant, kes sai surma Cadix's. Kaks Ungerni langes Grünwaldi lahingus. 16.-17. sajandil kuulus Ungernidele palju mõisaid ja kapitali Eestis ja Lätimaal. Roman von Ungern-Sternbergi vanaisa Wilhelm Ungern röövis aastaid India ookeanil Ida-India kompaniile kuuluvaid kaubalaevu, kuni saadi kätte, ja anti inglaste poolt yleüle Vene võimudele , kes ta saatsid ta Taga-Baikalisse asumisele. Hiiumaa Ungern röövis kaubalaevu Läänemerel ja kohalikud kutsusid teda Ungru krahviks. Enamusel Ungernitel on olnud sõjaväeline mereharidus.