Redaktsioon: 17. aprill 2014, kell 23:57 redigeeri Jkristjan (arutelu \| kaastöö) 159 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2015, kell 02:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 803 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[11. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[laulja]] ([[bariton]]), "Estonia" teatri kauaaegne ooperisolist. Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi (õp. [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse õppima suundumist tegutses sama orkestri koosseisus ka kergemuusika palade esitajana. ~~Peale~~Pärast gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Seejärel suundus õppima Tallinna Konservatooriumi [[Aleksander Arder]]i lauluklassi, mille lõpetas 1938 ~~ning~~ja kus hiljem töötas õppejõuna (1940–1990). Kuusiku diplomitöö oli roll [[Ruggero Leoncavallo]] ooperis [[Pajatsid]]. Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938~~. aastal~~ võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle ~~peale~~pärast teist vooru esikoht ka anti. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39,. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ~~e. [[Eesti Rahvusmeeskoor\|RAM-is]].~~ehk [[Eesti Rahvusmeeskoor\|RAM-is]]. Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka aktiivselt kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatiad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, Evald Aava, Mart Saare, Artur, Villem ja Eugen Kapi, Eduard Oja, Gustav Ernesaksa jmt. heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli täielikult välja müüdud ning laulja pidi peale kontserdi lõppu veel arvukaid lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud itaalia tenori [[Placido Domingo]]ga.▼ ▲Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka aktiivselt kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatiad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, Evald Aava, Mart Saare, Artur, Villem ja Eugen Kapi, Eduard Oja, Gustav Ernesaksa jmt. heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli täielikult välja müüdud ~~ning~~ja laulja pidi ~~peale~~pärast kontserdi lõppu veel ~~arvukaid~~palju lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud itaalia tenori [[Placido Domingo]]ga. Kuusiku lauluklassis on kõrgtasemelist laulukunsti omandanud mitmed noored lauljad, kellest on hiljem kasvanud Eesti ooperi kuldaja lauljatetuumik: [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Alice Roolaid]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], [[Mihkel Sildos]], [[Leili Tammel]], [[Jelena Suik]], [[Leida Jürgens]], [[Endel Ani]], [[Eda Zahharova]], [[Raimund Alango]], [[Alice Roolaid]] jt. Tiit Kuusik pidas ka mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide jm. esemetega, mille 1995. aastal tema poeg Kaido Kuusik [[Eesti Rahvusraamatukogu]]le kinkis. Talle ~~on omistatud~~anti [[Nõukogude Liidu rahvakunstnik]]u aunimetus. Lisaks oli ta ~~arvukate~~paljude Eesti, Euroopa ja Nõukogude Liidu konkursside laureaat. Eesti Teatriliidu (ETL) liige ~~al.~~alates 1945. 1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus\|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut. Estonia Seltsi juures tegutseb ka temanimeline fond (asutatud 1993), mille eesmärgiks on toetada lauluõppijaid ja korraldada laulukonkursse. ==Rolle== Tiit Kuusik on loonud ooperis 46 rolli ~~ning~~ja ühe rolli operetis; neist olulisemad: * Silvio ([[Ruggero Leoncavallo]] – "[[Pajatsid]]") * Renato ([[Giuseppe Verdi]] – "[[Maskiball]]") 49. rida ⟶ 51. rida: * Aleko ([[Sergei Rahmaninov]] – "Aleko") * Enrico ([[Gaetano Donizetti]] – "Lucia di Lammermoor") Peale ooperirollide on Kuusik esinenud solistina ka suurvormides (sh. Beethoveni 9. sümfoonia, Griegi "Uus isamaa", Haydni "Loomine", Orffi "Carmina burana", Tambergi "Kuupaisteoratoorium", Tormise "Kalevipoeg". ==Tunnustusi== * 1945 – Eesti NSV teeneline kunstnik * 1949 – Nõukogude Eesti preemia * 1950 -– [[Stalini preemia\|Nõukogude Liidu riiklik preemia]] * 1952 – Eesti NSV rahvakunstnik * 1952 – [[Stalini preemia\|Nõukogude Liidu riiklik preemia]] 61. rida ⟶ 63. rida: * 1967 – Nõukogude Eesti preemia ==~~Audiosalvestusi~~Helisalvestisi== * Mööda metsateed / Mere kutse // klaveril Eugen Kapp (Bellacord-Electro 19??; LP) * Tiit Kuusik (Melodija 1962) * Tiit Kuusik. Schubert, Schumann, Grieg – soololaulud / Klaveril Valdur Roots (Melodija 1975; LP) * Eesti vokaalloomingut / klaveril Valdur Roots (Melodija 1976; LP) * Schubert – ~~Vokaaltsükkel~~vokaaltsükkel "Talvine teekond" (Melodija 1977; LP) * Tiit Kuusik (Melodija 1985) * Metsateel / Eesti soololaule (Eesti Raadio 1998; CD) 73. rida ⟶ 75. rida: * Tiit Kuusik (AUVI, ETV 1996) ==~~Videosalvestusi~~Videosalvestisi== * Tiit Kuusik – Elu ja peegeldused (Harri Kõrvits, Eesti Riiklik Kirjastus 1963) * Tiit Kuusik vene ooperis (Eesti Telefilm 1970) * Laulab Tiit Kuusik (Tallinnfilm 1973) * Imetabane Bariton (ETV 1979) * Maestro Tiit Kuusik "Estonia" teatris (Eesti Telefilm 1979) * Tiit Kuusik on osalenud ka mängufilmides ("Kui saabub õhtu" – TF 1955, "Puritaanlased" – ETF 1984)

Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel