Järgnevalt läks Lääne-Pomorze osade kaupa aastatel [[1653]] (jagunes [[Rootsi Pommeri]]ks ja [[Brandenburgi-Preisi Pommeri]]ks), [[1720]] (kaotas Rootsi [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel Pommerni lõunapoolsed alad koos [[Stettin]]i linna ja [[Usedom]]i ja [[Wollin]]i saartega) ja [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järel, [[Viini kongress|1815]] [[Brandenburgi mark]]ile ja hiljem [[Preisi hertsogiriik|Preisi hertsogiriigile]] ning 1815. aastaks oli Lääne-Pomorze [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla ühendanud.
==Ida-PomorzePommeri==
Ida-PomorzePommeri (poolapäraselt Pomorze, saksa keeles ''Hinterpommern, [[Pommerellen]]''), oli kuni [[11. sajandisajand]]i alguseni aeg-ajalt ning [[1227]]. aastast pidevalt iseseisev. [[1294]]. aastal ühendati piirkond [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]].
[[File:Ziemia Chełmińska 0001.jpg|pisi|]]
[[1308]]. aastal vallutas Ida-Pomorze Poolalt [[Saksa Ordu]],kelleleIda-Pommeri Poolalt ning piirkond kuulus kuni [[1466]]. aastani,milSaksa taOrdule. Teise Thoruni rahuga taasühendati, [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaana]] [[Kolmeteistkümneaastane sõda|Kolmeteistkümneaastane sõja]] (1454–1466) tulemusena, koos [[Lääne-Preisimaa]]ga ja endiste Saksa ordu alade: [[Pomereelia]], [[Kulmimaa]] (poola k. ''Chełmno Land'', saksa k. ''Kulmerland''), ''Michałów Land, Michelauer land'' ja [[Toruń]]i (saksa k. ''Thorn'') ning Vistula jõe suudmes asuva [[Elbląg]]i (saksa k. ''Elbing'') ning [[Malbork|Marienburg]]i (saksa k. ''Malbork'') ja [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi piiskopkonnaga]] ja [[Olsztyn]]iga (saksapäraselt ''Allenstein'') taas Poola kuningriigiga ja [[Rzeczpospolita]] koosseisu ta kuulus kuni [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised|Esimese Poola jagamiseni]].
