Ernest Hemingway: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P Nobeli preemia > auhind
4. rida:
'''Ernest Miller Hemingway''' ([[21. juuli]] [[1899]] [[Oak Park]], [[Illinois]] – [[2. juuli]] [[1961]] [[Ketchum]], [[Idaho]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik, üks 20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Peale tema kuulsate raamatute on Hemingway tuntud ka oma kireva eluviisi poolest.
 
Hemingway oli nn „kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid Esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust sellistest lihtsatest tegevustest nagu kalapüük.
 
Surm ja vägivald olid Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] õudusi.
24. rida:
Ernest Miller Hemingway sündis [[21. juuli]]l [[1899]] [[Chicago]]s Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris.
 
Kui Hemingway oli kuuene, suri temata vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
 
Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres.
Juba kaheteistkümnendaks12. sünnipäevaks kingiti talle tulirelv.
 
Hariduse omandas Hemingway Oak Parki ja River Foresti keskkoolis. Ta oli väga tugev [[inglise keel]]es, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele.
33. rida:
Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie."
 
Pärast kooli lõpetamist ei läinud Hemingway kolledžisse, vaid soovis hoopiski kirjutada või sõjaväkke astuda. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe „KansasKansas City Star" juures. Tema töö oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline’i järgi oli tema ülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.")
 
Hemingway tahtis siiski väga [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine suuresti ebatõenäoline, kuid [[Punane Rist]] võttis ta kiirabi autojuhiks [[Itaalia]]-rindele.
39. rida:
Niipea kui Hemingway [[Milano]]sse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema šokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse.
 
8. juulil 1918, veidi pealepärast südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat19. sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi.
 
Ta armus ühte meditsiiniõesse – Agnes von Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu.
53. rida:
[[1927]]. aastal lahutas Hemingway Hadleyst ja abiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga.
 
[[1928]]. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi ningja kolis Key Westi [[Florida]]s. Sel ajal ta kirjutas, kalastas, pidas jahti [[Aafrika]]s, võttis osa härjavõitlustest [[Hispaania]]s, tarbis rohkelt alkoholi ja kannatas depressiooni all. Hiljem lõppes abielu Paulinega.
 
Hemingway elu oli tõeliselt kirev – ta abiellus ühtekokku neli korda.
95. rida:
== Teosed eesti keeles ==
* "Francis Macomberi lühike, õnnelik elu" (novell, ilmunud koos [[Rafael Sabatini]] lühijutuga "Veneetsia mask"). J. Loosalu kirjastus, [[Tallinn]] [[1937]], 48 lk
* "Jumalaga, relvad!" (romaan). Tõlkinud [[Jüri Variste]]. Sari "[[Sõjaromaane ja memuaare]]", [[Eesti Kirjastuse Kooperatiiv]], [[Tartu]] 1937, 320 lk
* "Jumalaga, relvad!". Tõlkinud V. Ristkok (= [[Valve Saretok]]), [[Orto (kirjastus)|Orto]], [[Toronto]] [[1955]], 270 lk
* "Vanamees ja meri" (lühiromaan). Tõlkinud [[Ellen Laane]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus|ERK]], Tallinn [[1957]], 104 lk
101. rida:
* "Ja päike tõuseb" (romaan). Tõlkinud [[Valda Raud]]. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1961]], 214 lk; 2 trükk: [[Eesti Raamat|ER]] [[1978]]; 3. trükk: [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn [[2007]]
* "Kilimandžaaro lumi" (novell, tõlkinud [[Lia Rajandi]]) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1962]], lk 51–77
* "Aafrika haljad künkad". Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[Maailm ja mõnda]]", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1963]], 224 lk
* "Pidu sinus eneses". Tõlkinud ja järelsõna: [[Enn Soosaar]]. LR [[1965]], nr 29/31, 156 lk; 2. trükk: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] [[1993]]; 3. trükk: [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] [[2010]]
* "Francis Macomberi üürike õnn" (valitud lühijutud). Tõlkinud Juhan Lohk, Eesti Raamat, Tallinn 1965, 384 lk
108. rida:
* "Vanamees ja meri". Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. Eesti Raamat, Tallinn [[1985]], 88 lk; 2. trükk: Pegasus 2007
* "Kellel on ja kellel pole" (romaan). Tõlkinud [[Mart Kangur]], Kupar, Tallinn [[2001]], 232 lk
* "Üle jõe ja puude varju" (romaan). Tõlkinud [[Henn Käämbre]]. Sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] 2008, 308 lk ISBN 978-9949-442-60-7
* "[[Saared hoovuses]]" (romaan). Tõlkinud [[Henn Käämbre]]. Sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] 2010, 558 lk ISBN 978-9949-472-04-8
* "[[Eedeni aed (romaan)|Eedeni aed]]" (romaan). Tõlkinud [[Henn Käämbre]]. Sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] 2011, 280 lk ISBN 978-9949-472-74-1
 
==Tunnustused==
116. rida:
*Pronkstäht (Teise maailmasõja sõjakorrespondendiks olemise eest)
*[[Pulitzeri preemia]] [[1953]]. aastal (teose "Vanamees ja meri" eest)
*[[Nobeli kirjanduspreemiakirjandusahind|Nobeli kirjandusauhind]] [[1954]]. aastal (teose "Vanamees ja meri" eest)
 
== Kirjandus ==
131. rida:
* [[Jaak Rähesoo]], "Hemingway esteetilisest ja eetilisest ideaalist" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1968]], nr 6, lk 914–930
* [[Jaan Kaplinski]], "[[Tammsaare]] ja Hemingway" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1977]] nr 7, lk 1189–98; ka Kaplinski raamatutes "Võimaluste võimalikkus" [[1997]] ja "Kõik on ime" [[2004]]
* [[Virginia Woolf]], "Esseed", tõlkinud [[Malle Talvet ]] <nowiki/>ja Jaak Rähesoo, [[Hortus Litterarum]], [[1997]], lk 52–61 ("Kriitikaproov" – Hemingway loomingust: romaan "Ja päike tôuseb" ja novellikogu "Mehed ilma naisteta")
* [[Neeme Raud]],[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/07/21/kultuur.htm#viies "Kirjanik, kes armastas Aafrikas lõvisid küttida"] (Postimees 21.7.1999, lk 14)
* [[Mari Peegel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453917 Surm Venezias Hemingway moodi] EPL, 3. jaanuar 2009