Orhan Pamuk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
23. rida:
Kaheksa maailmakuulsat kolleegi kirjanduse alal, [[José Saramago]], [[Gabriel García Márquez]], [[Günter Grass]], [[Umberto Eco]], [[Carlos Fuentes]], [[Juan Goytisolo]], [[John Updike]] ja [[Mario Vargas Llosa]] koostasid mehe toetuseks ühise pöördumise. Pamuk muide oli ise olnud esimene muslimi autor, kes mõistis avalikult hukka [[Salman Rushdie]]le kehtestatud [[fatwa]] ja oli toeks oma türgi kolleegile [[Yaşar Kemal]]ile tolle poliitilise kohtuprotsessi ajal 1995. aastal.
 
Ehkki leidus neidki, kes kahtlustasid, et Pamuki äkilise sõnavabaduse eestkõneleja rolli asumise põhjuseks on soov saada sel moel [[Nobeli kirjanduspreemiakirjandusauhind]] – mis anti 2005. aastal hoopis inglasele [[Harold Pinter]]ile. Pamukile osaks saanud rahvusvaheline au ja kuulsus sõnavabaduse kaitsjana tundus paljudele rahvuskaaslastele ebaaus ka sellepärast, et enne Pamuki ootamatut pöördumist sellele rajale oli Türgis juba kirjanikke (sh mainitud Yaşar Kemal) ja palju teisi inimesi, kes olid kurdide ja teiste vähemuste probleemidega pikaaegselt tegelenud, vähemuste õiguste eest võidelnud, selle pärast vanglaski istunud.
 
2006. aasta jaanuaris vabastati Pamuk tehnilistel põhjustel talle esitatud süüdistustest. "See on hea uudis härra Pamukile, aga hea uudis ka sõnavabadusele Türgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski väljendasid mõned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et süüdistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel põhjustel.