Redaktsioon: 24. märts 2015, kell 10:53 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2015, kell 11:24 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Rooma keisrikultus''' oli [[Rooma riik\|rooma]] religiooni oluline osa alates keiser [[Augustus]]e valitsusajast (27 e.m.a — 14 m.a.j). Keisrikultuse tekkimist mõjutas hellenistlik valitsejakultus, mis sai alguse [[Aleksander Suur]]e religioossest austamisest. Aleksander Suure religioosne austamine algas Egiptuses. Keisrikultuse eelastmeks on peetud ka religioosseid austusavaldusi, mis said osaks Rooma vabariigi kõrgetele ametnikele ja väejuhtidele Rooma idaprovintsides 2. sajandil e.m.a. Sellel ajal olid roomlased juba pikemat aega kreeka kultuuri ja hellenistlikust kuningakultuse mõju all.<ref>''Riiklikud ideoloogiad ja usundid Idamaades''. - Tuna 4/2013, lk 150. http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/Aleksejev_Espak_Kulmar_K6iv_Riiklikud_ideoloogiad_TUNA2013_4.pdf</ref> Rooma keisrikultusega rajati institutsioon, mis pidi ületama religioossed lahknevused, edendama patriotismi ja ühendama maailma ”päästja” valitsuse alla. Keisrit hakati, idaprovintside eeskujul, austama nagu jumalat. 13. rida: Keiser [[Domitianus]], kes valitses aastatel 81—96, oli esimene Rooma valitseja, kes nõudis enda austamist jumalana. == Viited == [[Kategooria:Vana-Rooma]]

Rooma keisrikultus: erinevus redaktsioonide vahel