Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
===Keemiline sünaps===
{{vaata|Keemiline sünaps}}
Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike [[sünaptiline pilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptor]][[valk|valguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.
 
Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Eriti rohkelt on sünapse umbes 1 aastase väikelapse ajus. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
 
===Erutus- ja pidurdussünaps===