Munarakk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Munarakk''' on naise organismi [[Haploidsus#Haploidsus|haploidne]] paljunemisrakk. Munaraku diameeter on 120 [[mikromeeter|µm]]<ref>[http://books.google.ca/books?id=ca51dWOR8nIC&pg=RA5-PA8-IA2&dq=ovum+120+micrometers&hl=en&ei=sXtjTI6_D4OC8gbZ6rCeCQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q=120%20micrometers&f=false google.ca] välja otsitud 7.01.11</ref>. Munarakk on inimese rakkudest kõige suurema läbimõõduga, ainuke rakk mis on palja silmaga nähtav (närvirakud oma pikkade jätketega ületavad muidugi on pikkuses kõiki teisi inimese rakke). Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Munarakkudes on haploidne [[kromosoomistik]]. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad [[munasari|munasarjades]]. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400. See on 0,1% kogu naise munarakkude kogusest. [[Imetajad|Imetajate]] munaraku avastas 1827. aastal [[embrüoloogia]] ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus [[Eesti]]st pärit ja [[Tartu Ülikool]]is õppinud teadlane [[Karl Ernst von Baer]].