Paul Kerese Malemaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
20. rida:
1849. aasta ümberehituse käigus muudeti keskaegne kaupmeheelamu utilitaarseks aidaks, mille [[kelder]] ja mõlemad [[korrus]]ed olid kaetud [[võlv]]idega. Kuigi fassaadi poolt vaadatuna oli hoone uut otstarvet raske välja lugeda, oli siselahendus otstarbekas ja ratsionaalne.
 
[[1968]]. aastal valmis "[[Kommunaalprojekt]]i" arhitektide [[Taevo Gans]]i ja [[Aulo Padar]]i ümberehitusprojekt. Aidahoonet oli suurte võistluste korraldamiseks kergem ümber ehitada kui olnuks kaupmeheelamut. Arhitektid suhtusid olemasolevasse küllaldase pieteeditundega. Põhijoontes säilitati kõigi korruste ruumilahendus. Siiski tuli osa suurtest aidakorrustest muuta väiksemateks ruumideks: malekooli klassideks, Malemaja juhatuse ja [[treener]]ite tubadeks jne. Eraldi ruum kavandati malekooli [[raamatukogu]]le.
 
[[1973]] alustas hoone ümberehitustöödega [[Mererajoon]]i [[Remondi- ja Ehitusvalitsus]]. Rahaliselt toetas ümberehitust ka [[Eesti Pimedate Ühing]]. [[6. november|6. novembril]] [[1975]] ilmus Ministrite Nõukogu määrus [[Paul Keres]]e nimelise Malemaja loomise kohta ja [[21. november|21. novembril]] avati Malemaja pidulikult.
32. rida:
== Kasutatud kirjandus ==
 
[[Jevgeni Kaljundi]] artikkel ajalehes "[[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]]" [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]].
 
[[Kategooria:Tallinna spordiehitised]]