Niasviži loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
65. rida:
Uued rekonstrueerimistööd algasid kohe peale põlengut. Restaureerimistööde käigus otsustati taastada loss selle algsel kujul ja kõrvaldada viimasel kahel sajandil loodud muudatused. Rekonstrueerimistööd lõppesid aastal [[2011]]. Aastal [[2005]] arvati Niasviži loss UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Praegu asub Niasviži lossis muuseum. Aastal [[2012]] oli see enimkülastatud muuseum Valgeven territooriumil, seda külastas 431 000 inimest.<ref>http://
[[Pilt:Intérieur de la cour du Château de Niasvij IMG 1066.JPG|pisi|left|Niasviži lossi hoov]]
81. rida:
Lossis asub ligi kolmsada erinevat ruumi, paraadsaalide arv on kakskümmend. Teistest uhkemini olid välja ehitatud Kuldne saal, Kuninganna saal, Hetmanide saal, Rüütlite saal ja Marmorsaal. Marmorsaali dekoreeris must marmor, Kuldse saali interjöör oli kuldsetes toonides. Lisaks on märkimisväärne veel Portreede saal, kus asus üle 900 Radziwillide suguvõsa liikmeid kujutava portree. Ruumide põrandaid kattis [[parkett]], mis oli laotud nii, et tekkisid erinevad ornamendid. Ruumides paiknesid kahhelahjud ja fajanssahjud, osades ruumides olid ka kaminad.
== Pargid ==
[[Pilt:Помнік_М._Кастэлян.JPG|pisi|left|Mälestuskivi Vana pargi esimesele puule]]
Vanimaks pargiks Niasviži piirkonnas on endise [[Niasviž#Alba|Alba]] eeslinna juures asunud [[karjamõis]]a ja hilisema Radziwillide suveresidentsi juurde rajatud Alba park. Lossi enda juurde hakati parke rajama alles XIX sajandil, parkideks muudeti ka Uša jõe lossi vastas asuv kallas, mis oli seni metsik, kohati ka soostunud maastik. Parkide kompleks hakkas koosnema viiest eriilmelisest osast, mida eraldavad kolm tiiki.
Parkide rajamine jaguneb kolme järku. Aastail [[1878]]-[[1905]] valmisid Vana park, Uus park ja Inglise park. Aastail [[1911]]—[[1914]] valmis Jaapani park, samuti kujundati selle lähedal asuv künkake metsapargiks. Sel perioodil istutati parkidesse ka mitmeid võõrliike, nagu [[harilik kuusk]], [[Engelmanni kuusk]], [[siberi lehis]], [[dauuria lehis]], [[must mänd]], [[valge mänd]] ja [[ameerika pärn]]. Kolmas periood kestis aastail [[1935]]—[[1939]].
Aastal [[1963]] võeti Niasviži parkide kompleks looduskaitse alla.
=== Vana park ===
[[Pilt:Русалка_ў_Нясвіжы.jpg|pisi|Mälestuskivi Vana pargi esimesele puule]]
Vanuselt teine neist parkidest oli Vana park, mis kannab ka Aziaryni nime (''Стары парк'' või ''Азярын''). Selle pindala on 16 hektarit ja seda hakati rajama aastal [[1878]]. Algselt kasvas seal ainult üks [[Kanada pappel]]. Pargi rajamise alguses pandi selle juurde mälestuskivi kirjaga: "Selle kivi püstitamise hetkel kasvas kogu pargi territooriumil ainult see pappel". Aastal [[1903]] püstitati parki veel teine mälestuskivi, tähistamaks pargi kahekümneviiendat juubelit. Suurem osa pargi puudest oli XIX sajandi lõpuks istutatud, aga tööd jätkusid seal veel XX sajandi kahekümnendate aastateni.
Kuigi park on vabakujundusega, liigendavad seda siiski mitmed [[allee]]d, mille rajamisel on kasutatud [[harilk pärn|pärna]], [[harilik vaher|vahtrapuid]], [[harilik hobukastan|hobukastaneid]] ja [[valgepöök]]e. pargi sissepääs rajati kahe [[püloon]]ina, mille vahel oli rauast värav, selle juures aga aedniku majake. Teiste hoonetena rajati parki veel [[hollandi tuulik]], kolmekorruseline [[solaarium]] ja kaks vaatetorni.
[[Pilt:Помнік_сабаку.jpg|pisi|left|Mälestuskivi koerale-elupäästjale]]
Pargi kompositsiooni aluseks olid kolm väljakut, mida ühendasid alleed. Sissepääsu lähistel asub tiik, mida toitis nüüdseks kuivanud allikas. Tiigis asub kivil [[näkk|näkineidu]] kujutav skulptuur. Sissepääsule lähim oli Spordiväljak, mille ääres seisis ka solaariumi hoone. Väljakul asusid XX sajandi alguses tenniseplatsid. Teist, Keskväljakut, ehib mälestussammas koerale-elupäästjale. Legendi kohaselt oli üks Radziwillidest metsas karujahil, kui teda ründas haavatud [[pruunkaru|karu]]. Mees oleks hukkunud, kui üks jahikoertest poleks looma rünnanud ja tema tähelepanu endale tõmmanud, hukkudes ise, aga päästes sealjuures isanda elu. Kolmas väljak oli Näituseväljak, kus kuni aastani [[1927]] korraldati seal seisnud paviljonides hooajalisi näituseid.
XX sajandi üheksakümnendatel aastatel rajati parki uus allee, mille äärde püstitati tuntud Niasviži elanike ja valgevenelaste [[büst]]id. Vana park asub samal Uša jõe kaldal kui Niasviži losski.
Näituseväljakul asub mälestusmärk seal aastal [[1941]] Saksa sõjaväe poolt hukatud Niasviži elanikele.
=== Lossipark ===
[[Pilt:Земляная_дамба_ў_Замкавым_парку.JPG|pisi|Tamm Lossipargis]]
Vanim lossi juures asuv park on Lossipark, mis kannab ka Antoni pargi nime (''Замкавы парк'' või ''парк Антонія''). Selle pindala on 11 hektarit ja seda hakati rajama XIX sajandi alguses. Pargis kasvavad vahtrad, [[babüloni remmelgas|babüloni remmelgad]] ja [[hõberemmelgas|hõberemmelgad]], mis eristuvad oma lehtede värvilt üldisest foonist. Parki nimetatakse Antoni Albrecht Wilhelm Radziwilli järgi ka Antoni pargiks.
Pargi tähtsaimaks elemendiks on 450 meetri pikkune tamm, ms rajati aastail [[1870]]-[[1875]]. Varem ühendas lossi linnaga puidust üles tõstetav sild, aga kuna tolleks ajaks oli see kindlusena oma funktsioonid minetanud, asendati sild tammiga.
Enne pargikompleksi rajamist ääristas lossi ja linna vahelist teed allee, aga lossi värava ees kasvasid [[haab|haavad]] ja [kask|kased]]. Hiljem asendati sealsed puud lillepeenrate ja ilupõõsastega.
Aastal [[1961]] rajati parki väike väljak ja sinna asetati skulptuur [[Sputnik 1|esimese Maa tehiskaaslase]] auks. Seal kasvab ka [[kolmeastlaline glediitsia]].
Park asub ka lossi vallidel, seal kasvavad [[jasmiin]]id, [[harilik metsviinapuu]], [[amuuri viinapuu]] ja [[harilik viinapuu]]. Pargis asub Teatriallee, mis viib vabaõhuteatri juurde. Lossi läänebastioni juures asub [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Niasviži all hukkunud [[punaarmee]] sõdurite vennashaud.
=== Uus park ===
[[Pilt:Частка_Марысінага_парку.JPG|pisi|left|Uus park]]
Suurim lossi juures asuv park on Uus park, mis kannab ka Maria pargi nime (''Новы парк'' või ''Марысін парк''). Selle pindala on 22 hektarit. Pargi kujundamisel on kohati kasutatud kohalikku legendi Niasviži vürstinna Maria traagilisest saatusest, sellest ka pargi teine nimi. Pargi soisem osa kannab nime Luigeluht ja see on pargikompleksi hiliseim osa, mis valmis aastail 1935—1939. Sinna rajati tiikide kompleks romantilise saarega ja sellel asuva paviljoniga, mis kannab nime Armastuse saar (''Востраў кахання'').
[[Pilt:Нясьвіж,_Марысін_парк.jpg|pisi|Paviljon Uues pargis]]
Pargis asub Maria pisarate nime kandev allikas (''Слёзы Марыі''), selle juures asunud pronksskulptuur hävitati II maailmasõja ajal. Pargi algusesse rajati [[neogooti stiil]]is väravakompleks, sinna rajati ka astronoomiline [[obelisk]], millest lähtusid radiaalselt kaks pärnaalleed ja kaks vahtraalleed.
Uut parki läbib ringtee, selle idaosas asub aga Vene metsa (''Рускі лес'' kandev rohelusmassiiv, kus kohalike lehtpuuliikide vahel kasvavad ka üksikud sinna istutatud võõrliigid. Pargis on mitmed alleed.
Pargi idaosas istutati suure rändrahnu ümber kuused, selle kompositsiooni juurest viis kaseallee aga paviljoni juurde, kus lossiisandatel oli tavaks peale jalutuskäiku einestada. Seal asusid ka koerte aedik ja faasanifarm.
=== Inglise park ===
Aastal [[1898]] rajati Uue pargi kõrvale Inglise park. Kuna selle kohal asus enne hipodroom, siis kandis park rahvasuus ka Hipodroomi nime (''Англійскі парк'' või ''Іпадром''). Selle pindala on 10 hektarit.
Tallid ja lavad asusid pargis kuni aastani [[1939]]. Seal õpetati rahvale ratsutamist ja anti ratsaetendusi. Pargis asus ka sadulakujuline vaatetorn.
Parki istutati kuused ja kased, nende istutamisel oli eeskujuks malelaud. Tänapäeval on sellest kompositsioonist säilinud vaid üksikud puud. Parki liigendas ka väike tiik. Jõepoolne külg oli sel pargil avatud, aga ülejäänud külgedest piiras seda muldvall, mis on tänapäevaks tugevasti kahjustatud.
=== Jaapani park ===
[[Pilt:Японскі_парк_у_Нясвіжы.JPG|pisi|left|Jaapani park]]
Kõige uuem lossi juures asuv park on Jaapani park, mis kannab ka Plintoŭka nime (''Японскі парк'' või ''Плінтоўка''). Selle pindala on 7 hektarit ja see rajati vahemikus 1913—1914. Pargi territooriumil kasvab arvukalt [[võhumõõk]]asid.
Pargi algsest planeeringust on vähe säilinud, ka puuduvad selle kohta igasugused dokumendid. Jaapani parki istutati põhiliselt kääbusvormideks kavandatud puid, mis aga aja jooksul ilma hoolduseta suureks sirgusid. Samuti kavatseti sinna rajada kitsad teed ja vaateplatvormideks kujundatud kivid. Kavandatud park jäi paraku lõpetamata.
Pargi kompositsiooni üheks keskmeks oli mäeke, millel asus kabel (arheoloogiliste uuringute põhjal on selgunud, et seal asusid eelnevalt Niasviži lossile kuulunud puidust hooned, mis pärinevad Niasviži mõisa rajamisaegadest). Teine tähtsam element oli tiigi kaldal asunud, samuti nüüdseks hävinud paviljon.
| |||