Erik Pommerist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Erik Pommerist''' (''Erik av Pommern'' või ''Erik af Pommern''; [[norra keel|norra]] '''Eirik III'''; [[rootsi keel|rootsi]] '''Erik XIII'''; [[taani keel|taani]] '''Erik VII'''; umbes [[1382]] – [[16. juuni]] [[1459]]) oli [[Kalmari unioon]]i ja [[Rootsi kuningas]] [[1396]]–[[1439]], [[Norra kuningas]] [[1389]]–[[1442]] ning [[Taani kuningas]] [[1412]]–[[1439]]. Erik oli Taani kuninganna ja Kalmari uniooni looja [[Margrete I]] õetütre poeg.
 
Erik oli suguluses nii [[Norra]], [[Taani]] kui ka [[Rootsi]] valitsejadünastiatega, mistõttu sobis ta legaalselt ideaalselt nende kolme riigi ühismonarhiks. Erik, sündinud [[Bogusław]] oli [[Pommeri hertsogkond|Pommeri]] [[Pommeri hertsog|hertsogi]] [[Vratislav VII]] ja [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] Maria poeg. Tema vanavanemad olid: Pommeri hertsog Boguslaw V ja tema teine naine [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Brunswick-Grubenhagen]]i Adelheid ning [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg]]i hertsog [[Heinrich III (Mecklenburg-Schwerin)|Heinrich III]] ja Mecklenburgi hertsoginna [[Taani Inbeborg]]. Ingeborg oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar IV]]-nda tütar.
 
Kuni [[1412]]. aastani valitses Kalmari uniooni tegelikult aga tema [[vanatädi]] [[Margrete I]], Erik oli reaalselt kuningatiitliga [[kroonprints]]. Tema iseseisev valitsemine oli suhteliselt edutu, ta mässis Kalmari uniooni kuuluvad [[Põhjamaad]] sõtta [[Holstein]]i hertsogitega, et saada endale [[Jüütimaa]] lõunaosa. [[Saksa-Rooma riik]] küll tunnustas teda kogu Jüütimaa valitsejana, ent Holsteini hertsogid mitte. Reaalselt see sõda talle edu ei toonud ning kurnas vaid riigi majandust.
 
Tema saamatu välispoliitika jätkus ka pealepärast seda sõda ning, lisaks sellele ei suutnud Erik maha suruda ka Rootsis üha laiemalt levivaid sisepingeid. [[1434]] algas seal [[Engelbrekt Engelbrektsson]]i mäss, misjärel ta kukutati [[1439]] nii Taani kui ka Rootsi troonilt kukutati.
 
Erik tõmbus tagasi [[Gotland]]ile, kus ta kuni [[1448]]. aastani tegelikult valitses. [[1442]] eemaldati ta ametlikult ka Norra troonilt, kuid tema järglane Kalmari troonil, [[Christoffer Baierist|Christoffer von Wittelsbach]], ei suutnud temaga Gotlandi tagastamise osas kokkuleppele jõuda. Ainult Norra troonile ennistamisest Erik keeldus, soovides tõusta taas kõigi Kalmari uniooni riikide valitsejaks.
 
1448, kui Christoffer suri, suutis tema järglane, [[Christian I (Taani)|Oldenburgi Christian]], saavutada Erikuga kokkuleppe, millega too andis Christianile ka Gotlandi ning lahkusläks Pommerisse. [[1449]]–[[1459]] valitses ta seal [[Stolpi hertsogkond]]a.
 
{{algus}}