'''TavaeraldusegaTavalahutusega televisioon''' ehk '''tavalahutusega SD-televisioon''' (SDTV, inglise k ''standard-definition television'', lühendatult '''SDTV''') on [[digitaaltelevisioon]]i [[televisioonisüsteem|süsteem]], mille [[lahutusvõime]] on väiksemenam-vähem [[kõrgeraldusegasama televisioon|kõrgeraldusegamis televisioonist[[analoogtelevisioon]]i (HDTV,värvisüsteemides: [[720pEuroopa]]s võikasutusel olnud [[1080pPAL]]) ja [[suurendatudSECAM]] eraldusega(kaadris televisioon|suurendatud625 eraldusegarida, televisioonist]]millest (inglise576 ''enhanced-definitionrida television'';kasutati EDTV,pildi esitamiseks) ja USA [[480pNTSC]] (525 rida, millest 480 rida olid nähtavas kaadris). SDTV kaadris võib tegelikult olla sõltuvalt programmiallikast erinev arv ridu vahemikus 480–600. <ref> http://levira.ee/programm.pdf LEVIRA digilevi programmid </ref>
Analoogsüsteemile [[PAL]] vastava SDTV lahutuse tähis on 576i ja analoogsüsteemi [[NTSC]] korral 480i (i sõnast ''interlace'' tähistab ülerealaotust, vt [[Televisioonisüsteem]]).
Arv näitab ridade arvu kaadris. [[Euroopa]]s kasutusel olnud [[PAL]]- ja [[SECAM]]-süsteemides oli kaadris [[ülerealaotus]]ega 625 rida, millest 576 rida ([[576i]]) kasutati pildi ülekandmiseks, ja [[NTSC]]-süsteemis [[ülerealaotus]]ega 525 rida, millest 480 rida ([[480i]]) olid nähtavad.
Valdav osa [[digitaaltelevisioon]]i programme on seniajani tavalahutusega. [[Kõrglahutusega televisioon|Kõrglahutusega]] ([[HDTV]] 720p, 1080i, 1080p) programmidele üleminek toimub väga aeglaselt. HDTV-programmid vajavad edastamiseks oluliselt laiemat sagedusriba. Kui ühte 8 MHz laiusesse [[televisioonikanal]]isse mahub kümmekond SDTV programmi, siis HDTV programme mitte rohkem kui kolm.
[[Analoogtelevisioon]] oli valdavalt tavalahutusega ja paljusid [[digitaaltelevisioon]]i programme edastatakse seniajani tavalahutusega.
