Korea sõda: erinevus redaktsioonide vahel

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[demobilisatsioon]] põhjustas aga Koreas olevate USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamus olevast varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis kindral [[Douglas MacArthur]]’i käsutuses. Truman, olles kuulnud sellest rünnakust, käskis MacArthur’il saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. [[Harry Truman]] ei võtnud kuulda ka oma nõustajate soovitusi teha ühepoolne rünnak Põhja-Korea vägede vastu, vaid kasutas [[USA 7. laevastik]]ku, mis pandi [[Taiwan]]i kaitsma. Seeläbi katkes USA lubadus võita [[Chiang Kai-Shek]]’i väed. [[Hiina Rahvuslik Partei]], kes oli seeläbi Taiwanis lõksus, küsis luba sõjas osalemiseks. Ameeriklased aga lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab Kommunistliku [[Hiina]] sekkumist. Teised läänepoolsed riigid kohe nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust. Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA Kaheksas Armee, kes ennist olid saabunud appi Lõuna-Koreale alistamaks kommunistide pealetungi, aetud väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, [[Pusan]]i linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda [[Nakdong]]i jõge maha panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli olukord siiski {{kas|enam kui kohutav}}. Tundus, et Põhja-Korea on peagi saavutamas kontrolli üle kogu [[Korea poolsaar]]e üle.