Malai saarestik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
Malai saarestiku suurimad osad on [[Sunda saared|Sunda]] ja [[Maluku saared]] ning [[Filipiinid]]. Sunda saared omakorda jagunevad [[Suured Sunda saared|Suurteks]] ja [[Väikesed Sunda saared|Väikesteks Sunda saarteks]].
 
Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik{{lisa viide}}. Saarte arvult (üle 25 tuhande000) on ta maailma neljas saarestik.
 
Nii pindalalt kui rahvaarvult on Malai saarestiku suurimad saared [[Uus-Guinea]], [[Kalimantan]], [[Sumatra]], [[Sulawesi]], [[Jaava]], [[Luzon]] ja [[Mindanao]]. Kõik nad kuuluvad nii pindalalt kui rahvaarvult 20 esimese hulka maailmas.
 
Halduslikult jaguneb saarestik [[Indoneesia]], [[Filipiinid]]e, [[Paapua Uus-GineaGuinea]], [[Malaisia]], [[Ida-Timor]]i, [[Brunei]] ja [[Singapur]]i vahel. Peale selle kuuluvad Malai saarestikku [[Spratly saared]], mida nõudlevad lisaks Filipiinidele ja Malaisiale [[Hiina]] ja [[Vietnam]].
 
Nii saarestiku pindalast kui rahvaarvust asub enamik Indoneesias ja Indoneesia omakorda asub tervenisti Malai saarestikus. Indoneesia ulatus idast läände on 5400 km. Kui Indoneesia kaart panna samas mõõtkavas Euraasia kaardile, siis ulatuks Indoneesia Ida-Prantsusmaalt Lääne-Hiinasse, aga kui Indoneesia kaart panna samas mõõtkavas USA kaardile, siis Lääne-Californiast BermuudaleBermudale.
 
[[Vulkanism|Vulkaaniliselt]] on Malai saarestik väga aktiivne. [[Tektooniline kerge]] on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-GineaGuinea (5030 m kõrgune [[Puncak Jaya]]) ja Kalimantan (4101 m kõrgune [[Kinabalu]])<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 92-93</ref>.
 
[[Ekvaator]] läbib Malai saarestikku umbes keskelt<ref name=SMA/>. Enamik saarestikust kuulub [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse]]<ref>Suur maailma atlas, lk. 17</ref>.
34. rida:
Esimesena kasutas terminit "Malai saarestik" [[19. sajand]]i loodusteadlane [[William Wallace]] oma mõjuka samanimelise raamatu pealkirjana. Raamat käsitles tema uuringuid selles piirkonnas. Wallace arvas sellesse piirkonda ka [[Saalomoni saared]] ja [[Malai poolsaar]]e sealse looduse sarnasuse tõttu. Tänapäeval seda ei tehta kasvõi juba sellepärast, et Malai poolsaar ei asu saarel.
 
Wallace ei arvanud Uus-GineadGuinead Malai saarestikku. Kõigepealt on Paapua Uus-GineaGuinea kultuurilises mõttes muust Malai saarestikust üsna erinev. Teiseks ei kuulu ta ka [[geoloogia|geoloogilises]] mõttes ühtekokku muude Malai saarte, vaid hoopis [[Austraalia]]ga, millega tal geoloogilises mõttes mitte kuigi ammu oli ka maismaaühendus. Tänapäevalgi ei ole Uus-GineaGuinea kuulumine Malai saarestikku üldtunnustatud.
 
Koloniaalajal nimetati seda saarestikku [[Ida-India]]ks, aga Ida-India on mõnevõrra laiem termin, hõlmates kogu [[Kagu-Aasia]], sealhulgas [[Indo-HiinaIndohiina]].
 
Wallace kirjeldas esimesena [[Wallace'i joon]]t, mis eraldab [[Aasia]] ja [[Austraalia]] [[taimestik]]ku ja [[loomastik]]ku. See kulgeb läbi [[Lomboki väin]]a [[Bali]] ja [[Lombok]]i saare vahelt ning läbi [[Makassari väin]]a Kalimantani ja Sulawesi vahelt, pöördub siis kirdesse, läbib [[Sulawesi meri|Sulawesi mere]] ja möödub Mindanaost lõuna poolt.