Mandri lõpetas [[1946]]. aastal Draamastuudio eriklassi.
9. märtsil [[1948]]. aastal peeti ta kinni kui [[Relvastatud Võitluse Liit|Relvastatud Võitluse Liidu]] liige. Mandrile pandi süüks nõukogudevastasest organisatsioonist [[NKVD]]-le mitteteatamist ning kuritegelikku sidepidamist RVL-i liikmetega. Organisatsioonist mitteteatamises tunnistas ta ennast täielikult süüdi. 4. septembril 1948 mõisteti Heino Mandri kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 lõige 12 alusel seitsmeks aastaks vangi.
Karistust saadeti ta kandma [[Kirovi oblast]]isse [[Vjatlag]]i laagrisse. Oma aja istus Mandri ära, vabanedes 27. juulil [[1954]]. aastal. Ta tuli tagasi Eestisse ningja hakkas tööle [[Viljandi]] teatris [[Ugala]]. Tööpakkumisi [[Draamateater|Tallinna Draamateatris]] ei saanud ta paraku vastu võtta [[passirežiim]]i kitsenduse tõttu, mille järgi tal ei lubatud Tallinnas elada (vaata artiklit [[101. kilomeeter]]).
12. novembril [[1956]]. aastal kirjutas Heino Mandri [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehele [[Kliment Vorošilov]]ile avalduse palvega süüasi uuesti läbi vaadata. 29. aprillil [[1958]]. aastal vähendati [[Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunal]]i otsuse tulemusena, vastavalt 27. märtsist [[1953]] antud amnestiale sakslastega koostööd teinud inimestele, Mandri vabadusekaotuse määra tagantjärele viiele aastale ning vabastatija ta vabastati [[kriminaalvastutus]]est. See võimaldas Mandril novembris 1958 asuda tööle Tallinna Draamateatrisse.
Ometi ei leitud alust tema [[rehabiliteerimine|rehabiliteerimiseks]]. Alles napilt enne näitleja surma, 23. oktoobril [[1990]], saabus rehabiliteerimisotsus, milles leiti, et tema süüdimõistmiseks puudub [[kuriteokoosseis]]. [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98okt_t2.htm]
