Ants Lauter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lingi Ants Lauteri Nimlisele preemiale
P jutumärgid maha
3. rida:
== Elutee ==
===Lapsepõlv ja koolitee===
Ants Lauter sündis [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise vallas]] Veski külas. Vennad Jüri, Kustas, Mihkel ja õde Anu olid kõik Hansuks ristitud vennast vanemad ning kooli lõpetanud, kui viimane 7-aastaseltseitsmeaastaselt [[1901]]. aastal alles õpinguid alustas.
Esimene kool oli vallakool. Vend Mihkel oli [[Päärdus]] kooliõpetajaks ningja Ants käis algul seal. Aasta pärast viidi vend üle [[Velise]]le, Ants järgnes. Vallakooli aeg lõppes Antsul [[Valgu]]s, sest vend määrati vahepeal sinna.
 
Isa Mihkel, vallavanema ametit pidav hoolas mees soovis, et Antsust saaks kantseleiametnik. Haridustee jätkus [[Järvakandi]] [[Ministeeriumikool|ministeeriumikoolis]]. Ants oli siis 11-aastane.
10. rida:
 
Teatrit nägi noor Lauter esmakordselt [[Raiküla|Raikküla]]s piduõhtul, kus mängiti [[Rutoff]]i „Vastu vett“, talle tundus kõik nähtu kirjeldamatult ilusana.
[[1909]]. aastal läks Ants haridusteed jätkama Tallinnasse Narusbeki kooli. Õppemaks oli kõrge ningja isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt "[[Estonia (teater)|Estonia]]" teatrit külastama ja viis end kurssi "Estonia" trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.
 
[[1911]]. aastal lõpetas ta kooli ningja temast sai kontoriametnik [[Mayeri]] vabrikus. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal „teatrit“ tolleaegses antvärkide klubis "Gewerbevereinis"Gewerbeverein. Ka Ants esines mitmetelvahel seal õhtutelõhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja "Estonia" kiskus võimsa magnetina.
 
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Mändmets]]a „Nelja päevaga“. Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ningja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel Kohilas sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile "Estoniasse" tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ningja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga „Estoniasse“Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsent|inspitsendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 5 – 11</ref>
 
===Teatritee algusaastad===
[[1913]]. aasta sügisel avati "Estonia" uus maja [[Shakespeare]]’i „[[Hamlet|Hamletiga]]“. Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
 
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[C. Rossler]]i „Viis frankfurtlast“. Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
 
Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes „Estonia“Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba „Hamletis“, muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ningja Altermann tegi temaga eraproove. <ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 11 – 15</ref>
 
===Sõja-aegne teatritegevus===
[[1915]]. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku [[Novgorod|Novgorodi]]. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni [[1917]]. sügiseni. Sealt edasi sai temast Novgorodi Linnateatri näitleja, kus ta oli [[1918]]. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ningja omandas teistsugust näitlemisviisi kui „Estonias“Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.
 
[[1918]]. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 15 – 17</ref>
 
===Eestis tagasi===
Kümne hooaja kestel, [[1918]]. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamusenamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] etendustes, lavastas Pärnu [[Endla (teater)|Endlas]] ja [[Draamastuudios]], tõlkis näidendeid.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
 
[[1920]] ningja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin|Berliini]], [[Viin|Viini]], [[Praha|Prahat]], ja [[Leipzig|Leipzigi]] ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Toller]]i „Masinahävitajad“, mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.
 
[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz „Hamleti“ ningja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
 
1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – "Estonia" draamatrupi juht.
 
[[Lavakunstnik|Lavakunstnikuks]] kujunemise juurde mahtusid ka mõttevahetused [[Konstantin Stanislavski|Stanislavski]] teemadel Erna Villmeriga. 1928. aasta sügisel sõitis Lauter koos Erna Villmeri, [[Liina Reiman]]i ja [[Betti Kuuskemaa]]ga Moskvasse Kunstiteatri 30-aastasele. aastapäeva juubelileüritustele. Seal kohtus ta esmakordselt Stanislavskiga.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 17 – 27</ref>♙
 
===Lavaliselt täiskasvanuks saamine===
Kolmekümnendail 1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool|Eesti Teatrikoolis]]. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal Saksamaad, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]], [[1929]]. aastal Poolat, [[1937]]. aastal [[Rootsi|Rootsit]], [[Norra|Norrat]], [[Taani|Taanit]] ja [[Inglismaa|Inglismaad]]. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.
 
Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. [[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust „[[Näitleja töö iseendaga]]“. Lauter tõlkis õhinaga olulisima ningja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.
 
Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
56. rida:
[[1947]]. ja [[1948]]. aastal pälvis Lauter [[Nõukogude Eesti preemia]]
[[1948]]. aasta suvel anti Lauterile [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u nimetus.
[[1949]]. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp [[Tallinna Riiklik Draamateater|Tallinna Riikliku Draamatea]]<nowiki/>tri omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai [[1951]]. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos [[Epp Kaidu]], [[A. Poljakov]]iga ja [[ Kaarel Ird]]iga.
[[1952]]. aastal pälvis Ants Lauter [[Stalini preemia]] ningja [[1956]]. aastal [[Lenini orden]]i.
[[1958]]. aasta suvestsuvel sai Ants Lauter „Estonia“Estonia direktoriks ningja [[1959]]. a.aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel [[1960]]–[[1962]] töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta oma koostatudkindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise.
Lauter suri 79-aastasena [[30. oktoobril]] [[1973]] Tallinnas. <ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 27 – 51</ref>
 
86. rida:
 
== Elu- ja töökäik ==
[[1911]] lõpetas [[Tallinna kaubanduskool]]i.
 
[[1913]] alustas teatritegevust "[[Estonia (teater)|Estonia]]s" inspitsendina ja näitlejana,
 
Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]
 
[[1916]]–[[1918]] mängis Novgorodi teatris.
 
[[1918]]–[[1926]] Estonia draamajuht
 
[[1926]]–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja.
 
[[1927]]–[[1941]] Estonia draamajuht
106. rida:
[[1944]] juhtis [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|ERKA]] draamatruppi
 
[[1944]]–[[1949]] „Estonia“Estonia peanäitejuht
 
[[1949]] Draamateatri peanäitejuht
112. rida:
[[1950]]–[[1951]] näitleja Draamateatris
 
[[1951]]–[[1958]] „Vanemuise“Vanemuise näitleja ja lavastaja
 
[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht
 
[[1958]]–[[1959]] „EstoniaEstonia direktor
 
[[1960]]–[[1962]] „Estonia“Estonia kunstiline konsultant.
 
[[1938]]–[[1941]] [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud
 
[[1946]]–[[1950]] Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktikaõppejõud (aastast [[1947]] prof.professor, tagandati ebaseaduslikult [[1950]])
 
[[1945]]–[[1950]] ja [[1969]]–[[1973]] ETÜ juhatuse esimees.
130. rida:
 
==Lavastused ja rollid ==
==="Estonias"===
'''1913'''
*Fortinbras (W. Shakespeare’i „Hamlet“) 24. VIII.
319. rida:
*„Vana Aadam“.
*[[H. Rudsepa]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
*'''Osad „Endlas“Endlas:'''
*Karl Moor ([[F. Schiller]]i „Röövlid“) 15. IX.
*Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[C. Goetz]]i „Menagerie“ 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
*Hamlet ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 20. XI.
 
===Osad ja lavastused „Endlas“Endlas===
'''1926'''
*„Röövlid“ (ka dekoratsioonieskiisid. Teostas [[A. Möldroo]].).
361. rida:
*[[A. Faiko]] „Õpetaja Bubus“ 30. IV.
 
===JätkubJätkus töö „Estonias“Estonias===
'''1927'''
*Lord Arthur Dilling ([[F. Lonsdale]]’i „Mrs. Cheney lõpp“) 1. IV.
402. rida:
 
'''Lavastused'''
*„Torm“. [[W. Hasenclever]]i „Peenem härra“ „Vanemuises“Vanemuises 24. XI.
'''1930'''
*Mackie (Machath) ([[B. Brecht]]i – [[K. Weill]]i „Kolmekrossiooper“) 10. I.