Samje klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Algul kutsuti Tiibetisse [[Santarakshita]], kes alustas kloostri alusmüüri ja kahe '''[[stuupa]]ga''', kuid töö ei edenenud sugugi, sest päeval tehtu lammutati öösel maha. Lõhkumises süüdistati [[kohajumalus]]i. Selleks, etEt ehitust jätkata, kutsuti [[Kashmiir]]ist kohale tol ajastul kuulus [[tantrist]] ja [[müstik]] Guru [[Padmasambhava]], kelle juhtimise all tempel praktiliselt valmis ehitati. Samje kloostri põhiplaan on rajatud [[mandala]] kujulisena. Stiililt sisaldab nii India, [[Hiina]] kui ka Tiibeti kultuuri sugemeid. Eeskujuks võeti klooster õppeasutis [[Odantapuri]] (Uddandapura) [[India]]s [[Bihar]]is. See oli kuningas Trisong Detseni soov. Padmasambhava koostatud on esimesed Samje kloostri õppekavad, [[rituaal]]ide hulk, esimeste õpilaste valik samuti korraldas ta Samje kloostri [[kaitsejumalus]]te töö ja [[kohajumalus]]te [[Funktsioon (filosoofia)|funktsioonid]]. Padmasambhava pani aluse [[nyingma]] koolkonnas läbi viidavatelekoolkonna [[rituaalid]]ele, organiseeris ja koostas budistlike tekstide kogu, mida Samjes algselt kasutati, viis läbi esimeste õpilastega näitlikud praktikad. Šāntarakšita vastutas filosoofilise hariduse ja filosoofilise dispuudi õpetamise eest Samje kloostris.

Padmasambhava enda puhastusriituste ja nõidumistega pani aluse ka '''''[[Samje]]''''' kloostri esimesele [[kaitsevaim]]ule nimega '''''[[Pehar]]''''', keda algselt kutsusti (''Bi har gyal po''). '''''[[Pehar]]''''' oli kloostri kaitsevaim ametis VII sajandist kuni V [[dalai-laama]] ta oma õpetaja ässitamisel, kes oli hariduse saanud [[nyingmapa]] koolkonnas, soovitas tal '''''[[Pehar]]ist''''' teha [[dalai-laama]]de [[kaitsevaim]] ja riigi-oraakel. Kes hiljem [[gelug]]i koolkonna poolt üle võeti ja on tänapäevani '''''[[Dalai-laama]]de''''' peamine [[kaitsevaim]] ja [[Netschung]]i oraakli [[inspiratsioon]]i allikas. '''''[[Samje]]s''''' anti [[kaitsevaim]]ule uus nimi (''dKor bdag rGyal chen bi har ha'').

* printessprintdess Karchen Khandro [[Yeshe Tsogyal]]

792–794 toimus kuulus [[Samje dispuut]], kus vaidlesid [[Ho-shang Mo-ho-yen]], kes esindas [[Hiina]] '''''[[Chan]]i''''' ja tema oponendina '''''[[Kamalashila]]''''' [[India]]st kõrgharidusega '''[[tantrist]]''', kes debati lõpuks sai [[chan]]-budalasest jagu. Enne debati algust oli kuningas [[Trisong Detsen]] otsus selline, et dispuudi kaotaja on sunnitud koos enda pooldajatega Tiibetist lahkuma ja Tiibetisse jääb vaid võitnud koolkond. Selline dispuudi lõpptulemus sundis sellega hiina mahajanisti koos enda järgijate ja pooldajatega Tiibetist lahkuma. Filosoofiline vaidlus kestis kaks aastat. Sellel sündmusel on suur tähendus [[Nyingma]] ajaloos, sest Ho-shang leidis Samjes viibides endale kohalike munkade hulgast mitmed pooldajaid, kes läksid üle chan [[koolkond]]a ja sõitsid Ho-shangiga kaasa Hiinasse.