Svedberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Image:Ultracentrifuge.jpg|thumb|250px|Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug.]]
'''Svedberg''' (sümbol '''S''', mõnikord '''Sv''') on ühik, mis ei kuulu [[SI-süsteem]]i ja millega antakse [[Sedimentatsioon (keemia)|sedimentatsioon]]i koefitsient ehk [[sadestumiskoefitsient]], mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest. Tavaliselt kasutatakse seda iseloomustamaks kui kiiresti mingi teatud [[molekul]] liigub tsentrifuugis [[Tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] toimel katseklaasi põhja.<ref name="foster"/> Svedbergi ühikut võib käsitleda ka ajavahemikuna
Svedbergi ühikuga (S) saab osakesete settimiskiiruste põhjal suurte [[Raskuskiirendus|g-väärtuste]] juures iseloomustada settivate osakeste suurust,<ref name="foster"/> kuna erineva suurusega osakesed liiguvad [[tsentrifuug]]is katseklaasi põhja erineva kiirusega.
7. rida:
==Nimetus==
Ühik on nimetatud [[Rootsi]] keemiku [[Theodor Svedberg]]i (1884–1971) järgi, kes sai oma töö eest [[Kolloidsüsteem|kolloididega]] ja [[ultratsentrifuug]]i leiutamise eest 1926. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemia preemia]].
==Sadestumiskoefitsiendi väärtust mõjutavad tegurid==
16. rida:
<br>Sadestumiskoefitsient näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures.
<br>Näiteks suspensioon, milles olevate osakeste sadestumiskoefitsient on 26S (26×10<sup>−13</sup> s), liiguvad osakesed [[raskuskiirendus]]el miljon g-d (10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup>) kiirusega 26 mikromeetrit sekundis (26×10<sup>−6</sup> m/s), ehk 26×10<sup>−13</sup>s × 10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup> = 26×10<sup>−6</sup> m/s
<br>Suuremad osakesed settivad kiiremini ja seetõttu on neil suuremad svedbergi väärtused. ([[bakter]]irakkudel ja [[mitokonder|mitokondritel]] näiteks vahemikus
<br>Svedbergi ühikutega pole otseselt võimalik teha näiteks [[liitmine|liitmistehteid]]<ref name="foster"/> (bakterite 70S rRNA koosneb 30S ja 50S alaüksustest, 30S+50S≠70S), kuna sedimentatsiooni koefitsient on seotud osakeste kujuga ning kahe osakese liitumisel on tekkinud osakese kuju teistsugune on selle tõttu ka hõõrdetegur erinev ning sadenemine toimub teisel kiirusel kui liitmistehe võiks näidata.
22. rida:
Svedbergi ühikuid kasutatakse näiteks [[ribosoom]]i subühikute ehk alaüksuste eristamisel. Ribosoomid koosnevad üldjoontes kahest keerukast alaüksusest, mis sisaldavad nii [[Ribosomaalne RNA|rRNA]]-d kui ka [[valk]]e.
[[Prokarüoot]]ide (bakterite) ribosomaalseid subühikuid nimetatakse vastavalt nende "suuruse" järgi svedbergi ühikutes 30S-alaüksuseks ja 50S-alaüksuseks. Need alaüksused koosnevad kolme sorti rRNA-st: [[16S ribosomaalne RNA|16S]], [[23S ribosomaalne RNA|23S]] ja [[5S ribosomaalne RNA|5S]].<ref name="foster"/>
Bakteriaalsete ribosoomide ultratsentrifuugimise tulemusel on võimalik sadestada väja nii terveid 70S ribosoome kui ka eraldiolevaid ribosomaalseid subühikuid ehk alaüksusi
==Vaata ka==
| |||