Redaktsioon: 9. aprill 2014, kell 13:41 redigeeri 2001:bb8:2002:1500:3173:7931:8b91:d25c (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. märts 2015, kell 16:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P sarnaselt millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
35. rida: }} '''Markasiit''' on [[mineraal]], mille koostiseks on raudsulfiid ([[raud\|Fe]][[väävel\|S]]<sub>2</sub>). Markasiidi [[molekulivalem]] on küll täpselt sama mis [[püriit\|püriid]]il, kuid tema [[kristallstruktuur]] on erinevalt püriidi kuubilistest kristallidest ~~ortorombilised~~ortorombiline ([[Risttahukas\|risttahuka]] <nowiki/>kujulised ühikrakud). Nii püriidi kui ka markasiidi kristallstruktuurile on ühine see, et nad mõlemad sisaldavad disulfiid S<sub>2</sub><sup>2-</sup> iooni, milles väävli [[aatom]]id on omavahel seotud lühikeste sidemetega. Püriidi ja markasiidi kristallstruktuuride erinevus tuleneb väävli [[anioon\|dianioonid]]e erinevast paigutusest ümber Fe<sup>2+</sup> [[katioon]]ide. Markasiit on kergem ja rabedam kui püriit. Markasiiditükid kipuvad oma kristallstruktuurist tulenevalt tihti murenema ja tükkideks lagunema. ~~Teda~~Seda ei saa näiteks nii hästi noaga kraapida ~~sarnaselt näiteks~~kui [[tina]]le. Markasiidi värske murdepind on kahvatukollane, peaaegu valget värvi ~~ning~~ja metalse läikega. Aja jooksul see tuhmub ~~ning~~ja värvus muutub tumedamaks – kollakaks-pruunikaks ~~värvuseks~~. Markasiidiga tõmmatud kriips on must. TaMarkasiit moodustab lapergusi, tabulaareid [[kristall]]e, mis ~~kokku~~ liitunununa võivad meenutada natuke kukeharja. [[File:Marcasite-40471.jpg\|left\|thumb\|Markasiidikristallid (3.3 x 2.1 x 1.4 cm)]] [[Image:MarcasiteGeode.jpg\|left\|thumb\|Poolitatud kerakujuline markasiit [[Prantsusmaa]]lt. Näha on kiirjat sisestruktuuri]] 47. rida: ==Esinemine== Markasiit tekib tavaliselt madalatel [[temperatuur]]idel tugevalt happelises keskkonnas. Markasiiti võib leida settekivimitest ([[kiltkivi]], [[lubjakivi]] ja [[kivisüsi]]) ~~ning samuti~~ja ka madalatemperatuurilistest hüdrotermilistest kohtadest. Markasiidiga ~~sarnanevateks~~sarnanevad ~~mineraalideks~~mineraalid on näiteks [[püriit]], [[pürrotiit]], [[galeniit]], [[sfaleriit]], [[fluoriit]], [[dolomiit]] ja [[kaltsiit]].<ref name=Handbook/> Markasiit võib moodustada ~~erinevates setteliste~~settelistes kivimites muguljaid agregaate, [[konkretsioon]]e ja kristalle. Markasiidimoodustiste kuju võib olla leiukohale spetsiifiline ja selgelt eristatav. Markasiit moodustub ka [[pürrotiit\|pürrotiidi]] või [[kalkopüriit\|kalkopüriidi]] keemilisel muundumisel. ==Keemiline muundumine== Markasiit reageerib niisketes tingimustes aktiivsemalt kui püriit ning moodustab [[vesi\|veega]] reageerides [[raud(II)sulfaat\|raud(II)sulfaadi]] ja [[väävelhape]]. Vettsisaldav raudsulfaat on sinakas mineraal, mida nimetatakse [[melanteriidiks]] ehk raudvitrioliks (FeSO<sub>4</sub>·7H<sub>2</sub>O).<ref>Klein, Cornelis and Cornelius S. Hurlbut, ''Manual of Mineralogy,'' Wiley, 20th ed. 1985, p.286 ISBN 0-471-80580-7</ref> [[Geoloogia\|Geoloogilistes]] kogudes võib suure [[õhuniiskus]]e korral tulla ette markasiidi reageerimist [[õhk\|õhus]] oleva vee ja [[hapnik\|hapnikuga]], mille tulemusel markasiidis olev [[väävel]] [[oksüdeerumine\|oksüdeerub]] ja liitub vee [[molekul\|molekulidega]], moodustades väävelhappe, mis võib hakata mineraali ümbrust söövitama ja reageerima teiste kogus olevate mineraalinäidistega. Sellise reaktsiooni tekkimise vältimiseks piisab õhuniiskuse hoidmisest alla 60%.<ref>http://www.nps.gov/history/museum/publications/conserveogram/11-02.pdf NPS ''Storage Concerns For Geological Collections,'' Conserv-O-Gram, April 1998</ref>

Markasiit: erinevus redaktsioonide vahel