Erinevus lehekülje "Elektrokardiogramm" redaktsioonide vahel

P
kestvus > kestus
P (kestvus > kestus)
{{keeletoimeta}}
'''Elektrokardiogramm''' on [[süda]]me [[Elekter|elektrilise]] aktiivsuse [[Mõõtmine|mõõtmise]] e [[elektrokardiograafia]] tulemusena saadud [[Graafika|graafiline]] kujutis. [[Andmekandja]]na kasutatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]it. [[Kõnekeel]]es nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmiks või EKG-ks. Elektrokardiogrammi kujutav joon on iseloomuliku kujuga ning see jaotatakse mõtteliselt [[laine|laineteks e sakkideks]], segmentideks ja [[intervall]]ideks. Lainetel, segmentidel ja intervallidel hinnatakse [[amplituud]]i, kestvustkestust ja kuju. Paljude [[Inimene|inimeste]] uurimise tulemusena on kokkuleppeliselt kehtestatud normväärtused, mille alusel kardiogrammi hinnatakse.
 
= EKG salvestamine =
[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|left|thumb|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib ekgEKG- d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus]]es kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab ekgEKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]] -formaadis paberilehti või 5...10cm5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1mm1 mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5mm5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5mm5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.
 
Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf ekg EKG-kõvera. Vaatmata ette antudetteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusesse kalibratsioonikõvera. Kalibratsioonikõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt mitme millimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1mV1 mV pingeks.
 
<gallery>
</gallery>
 
Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4 -formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45...6045–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi -tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5cm5 cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10cm10 cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4 -formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui kasutusesseda olevliiki aparatuurpaberit sedavõib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutabkasutada.
 
= Andmed kardiogrammil =
[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumb|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.]]
Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud [[Andmed|andmetest]]. [[Eesti]]s ei olepole olemas [[õigusakt]]i, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav [[Informatsioon|info]] peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibratsioonikõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja [[isikukood]], teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise [[kiirus]]. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja [[süda]]me löögisagedus.
 
Uuringuga saab hinnata:
=== Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg ===
[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.]]
=== P- laine ===
P- laine ehk P- sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. P- sakk esineb positiivses, negatiivses, bifaasilises ja isoelektrilises vormis. Nimetatud laine kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. P- laine jaotatakse vertikaalsuunas mõtteliselt pooleks. Esimene pool näitab parema ja teine pool vasaku koja seinte elektrilist aktiivsust. Vasakpoolse koja aktiivsuse domineerimine P- laine teises pooles tuleneb vasaku koja suuremast muskulatuurist ja seega ka suuremast energiakogusest. Registreeritav pinge loetakse normaalseks, kui see jääb alla 0,25mV25 mV (2,5mm5 mm e 2,5 väikese ruudu kõrgune amplituud ekg EKG-paberil). P- laine maksimaalseks normikohaseks kestvusekskestuseks on 0,12s12 s. P- laine on tavaliselt positiivne vasakpoolsetes (aVL, I, V<sub>5</sub>, V<sub>6</sub>) ja alumistes (II, III, aVf) lülitustes. Bifaasiline on P- sakk sagedasti III ja V<sub>1</sub> lülituses, kuna elektrivool liigub nende lülituste suhtes risti. Kõige positiivsem (kõrgeima amplituudiga) on P- sakk II lülituses ja kõige negatiivsem aVr lülituses. P -saki elektrilise telje nurk on normaalselt 0...700–70°.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ P- saki [[Morfoloogia_(täpsustus)|morfoloogia]] ülevaatlik võrdlustabel
|-
!Nimetus
!P- saki iseloomustus
!Näidis
|-
|Isoelektriline P- sakk.
|Olukord, kus eeldatava P- saki paiknemiskohal registreeritakse isoelekriline joon on tingitud elektrilise aktiivsuse puudumisest, kuid sagedasti ka patsiendi rasvumusest, mis ei võimalda nõrkkanõrka elektrilist aktiivsust registreerida.
|[[Pilt:Brak_zalamka_P.svg‎]]
|-
|Negatiivne P- sakk.
|Negatiivne P- sakk esineb juhulsiis, kui elektrivool liigub elektroodist eemale. Tervel südamel esineb negatiivne P- sakk lülituses aVr. P- sakk võib olla negatiivne ka III lülituses, kuid on sagedamini siiski bifaasiline (vt järgnevat)
|[[Pilt:Odwrocony_zalamek_P.svg‎ ]]
|-
|Positiine P- sakk
|Positiivne P- sakk tekib, kui elektrivool liigub elektroodi poole. Normaalselt on P- sakk positiivne peaaegu kõigis lülitustes va III ja V<sub>1</sub> ningja aVr.
|[[Pilt:Plaski_zalamek_P.svg‎]]
|-
|Bifaasiline P- sakk.
|Bifaasiline P- sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist mööda. Normaalselt registreeritakse bifaasiline P- sakk lülitustes III ja V<sub>1</sub>.
|[[Pilt:Nieprawidlowy_zalamek_P.svg‎]]
|-
|P- mitrale
|P- mitrale on haigusele viitav P- saki kuju. Kaksiktipuga P- sakk tekib, kui vasaku koja lihaskond tugevneb ja omab märgatavalt kõrgematsuuremat elektrilist aktiivsust. Vasaku koja lihaskonna isoleeritud suurenemine on tihti, kuid mitte alati kitsenenud vasaku atrioventrikulaarklapi e mitraalklapi tagajärjeks. Sellest ka nimetus P- mitrale. Vasak koda peab vajaliku koguse verd suruma läbi normaalsest kitsama ava. P- mitralet diagnoositakse, kui kaksiktipulisekuikaksiktipulise saki teine sakk kestab vähemalt 0,04s04 s.
|[[Pilt:P_mitrale.svg]]
|-
|P- pulmonale
|P- pulmonale on haigusele viitav P- saki kuju. Rohkem kui 2,5mV5 mV pinge registreeritakse parema koja muskulatuuri tugevnemise korral. Selle sagedaseks põhjuseks on parema atrioventrikulaarklapi kitsenemine või kopsuveresoontes (pulmones- lad k kopsud) kujunenud kõrge vererõhk. Mõlemal juhul töötab parema koja lihaskond ülekoormuse tingimustes. Selleks, etEt diagnoosida P- pulmonalet, peaks pinge olema üle 2,5mV5 mV vähemalt II, III ja aVf lülituses.
|[[Pilt:P_pulmonale.svg‎]]
|}
 
=== PQ (PR)- segment ===
Isoelektrilist joont, mis jääb P- laine lõpu ja Q- saki või R- saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR- segmendiks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q- sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kuiKui Q- laine on nähtav loetakse segmendi kestvustkestust kuni Q- laine alguseni. Selle puudumisel loetakse segmendi kestvustkestust R- laine alguseni.
 
PQ (PR)- segment näitab [[aeg]]a, mis kulub kodade depolarisatsiooni lõpust vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ (PR)- segmendi ajal liigub erutuslaine mööda erutusjuhteteid vatsakesteni. Niisiis nätab PQ(PR)- segmendi pikkus e PQ(PR)- aeg erutuslaie liikumiseks kulunud aega atrioventrikulaarsõlme ja Purkinje kiudude vahele jäävates erutusjuhteteedes.
 
PQ (PR)- segmenti iseloomustavateks suurusteks on kestvuskestus, depressioon ja elevatsioon. PQ (PR)- segment kestab normaalselt kuni 0,08 sekundit. PQ(PR) segmendi depressioon on hapnikupuuduses e isheemia tingimustes töötava koja tunnuseks. Elevatsioon viitab kodade piirkonnas asuvale südamelihase infarktile. Südame kodade isheemia ja infarkt on vatsakeste isheemia ja infarkti sagedusega võrreldes äärmiselt harvad.
 
=== PQ (PR)- intervall ===
Vahemik, mis jääb P- laine alguse ja Q- saki või R- saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR- intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q- sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q- laine on nähtav, loetakse intervalli kestvustkestust kuni Q- laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestvustkestust R- laine alguseni.
 
PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuvse alusel. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestvustkestust PQ(PR)- ajale, kuna intervalli kestvuskestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P- laine ja PQ(PR)- segmendi kestvuskestus võivad varieeruda isegi 0,02...002–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestvusenormaalkestuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P- sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestvusegakestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P- lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.
 
=== QRS- kompleks ===
[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumb|200px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid]] PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS- kompleksiks. QRS- kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS- kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS- kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS- kompleks.<br />
QRS- kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgnevate põhimõtete alusel.
* PQ(PR)- segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q- ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistaksetähistatakse S- tähega.
* Q- sakile järgevatjärgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatksenimetatakse R- sakiks.
* R- sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatksetähistatakse S- tähega.
* Juhul kuiLui S- sakile järgnevjärgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R- priim).
Q- sakk on esimene laine QRS- kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q- sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q- sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q- sakk näha I, aVL, V<sub>5</sub> ja <sub>6</sub> lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04s,04 s. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on [[müokardi infarkt]]i hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus.
 
==== Muutused QRS-kompleksis ====
*III põhilülituses ja parempoolsetes rinnalülitustes esinev kõrge QRS on parema vatsakese hüpertroofia tunnus
 
'''QRS.-kompleksi madalavoltaažilisus:'''
*[[Kardiomüopaatiad|äge müokardiit]]
*primaarne südame [[amüloidoos]]
=== QT-intervall ===
 
QT-intervalli mõõdetakse QRS-kompleksi algusest T-laine lõpuni. Normaalne QT-intervall kestab u 0,4 sekundit janing seda kasutatakse [[Pika QT sündroom|pika]] ningja [[Lühikese QT sündroom|lühikese QT sündroomi]] diagnoosimisel.
 
==== Muutused QT-intervallis ====
'''Elektrilise süstoli pikenemine > 10% normist ST-segmendi arvel:'''
*[[spasmofiilia]]
*[[Kroonilinekrooniline nefriit]]
 
'''Elektrilise süstoli pikenemine T-laine arvel:'''
100 522

muudatust