Vikipeedia

Abwehr: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P isikkooseis > isikkoosseis
39. rida:
* [[1920]]–1927, [[major]] [[Friedrich Gempp]]
* [[1927]]–[[1929]], major [[Günter Schwantes]]
* [[1930]]–1932, major [[Ferdinand von Bredow]]
* [[6. juuni]] [[1932]] – [[2. jaanuar]] 1935, [[fregatikapten]] [[Conrad Patzig]]
* [[2. jaanuar]] – [[25. aprill]] 1935, kapten [[Wilhelm Canaris]]
* [[26. aprill]] – [[11. veebruar]] 1944, [[admiral]] Wilhelm Canaris
* veebruar [[1944]] – [[22. juuli]] 1944 oo[[Oberst|berst]] [[Georg Hansen]]
* juuli 1944 – aprill 1945 [[SS-Brigadeführer]] [[Walter Schellenberg]] ([[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i ''Amt Mil'' ülem)
* 5. maist 1945–..., [[SS-Obersturmbannführer]] [[Otto Skorzeny]]
51. rida:
*1944. aasta jaanuarist [[Oberst]] Jacobsen
'''Abwehr I: juhid:'''
*1939. aasta 1. septembrist – 1943. aasta märtsini, [[Ooberstooberst]] [[Hans Piekenbrock]],
*1943. aasta märtsist – 1944. aasta veebruarini, [[Ooberstooberst]] [[Georg Hansen]]
'''Abwehr II juhid:'''
* 1939. aasta 1. septembrist – 1943. aasta juulini,
**[[Ooberstooberst]] [[Erwin von Lahousen]],
* 1943. aasta juulist – 1944. aasta juunini,
**[[Ooberstooberst]] vabahärra [[Wessel von Freytag-Loringhoven]]
'''Abwehr III juhid:'''
*1939. aasta 1. septembrist – 1943. aasta augustini, [[Ooberstooberst]] [[Franz Eccard von Bentivegni]],
*1943. aasta augustist – 20. septembrini 1943, [[Ooberstooberst]] Heinrich,
*1943. aasta 20. septembrist – 1944. aasta märtsini, [[Ooberstooberst]] [[Franz Eccard von Bentivegni]]
'''Amt Ausland/Abwehr'''i ''Abteilung Ausland''i juhtis aastatel 1939–1945 viitseadmiral [[Leopold Bürckner]].
</table>
95. rida:
* 2 ''Te''-Diversioonikool
* mereväeallüksus
* lennuväeeskadrill [[Gartenfeld]] – langevarjurite ningja diversioonigruppide kohaletoimetamiseks
</table>
* abiteenistused
*'''Abwehr III''' (A III) – sõjaline [[vastuluure]], sõjaväes ja välisriikide poolt teostatava [[teadus-tehniline luure]] tõkestamises ning vastuluureagentide suunamises vastaste luurevõrku (15 allosakonda).
<table><tr valign=top><td>
* 3 A – haldusküsimused
111. rida:
* 3 N – vastuluure massiteabevahendites
* 3 K – vastuluure raadio teel levitatava massiteabe suhtes
* 3 U – sõjavangide laagrite kontroll ningja [[agentuur]]i värbamine
* 3 F – [[vastuluure]] välismaal st. vastaste luureasutustesse ja -agentuuri imbumine
** 3 F/ ''Fu(nkabwehr'') – sideluure ningja raadiojaamade peilimine Saksamaal ning kogu okupeeritud Euroopas
</table>
[[1936]]. aastal loodi Abwehr III juurde Salajane Välipolitsei – [[Geheime Feldpolizei]], GFP ülesandeks oli alguses abistada Abwehri uurimistoimingutes ningja kahtlustatavate kinnipidamisel. GFP liideti 1942. aastal [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i III osakonna [[Sicherheitsdienst]])ga.
*'''Välisosakond Ausland''' – info hankimine avalikest allikatest sõjaväe[[atašee]]d, ajakirjanduse, raadiosaadete kaudu(17 allosakonda).
<table><tr valign=top><td>
153. rida:
*[[Lissabon]]is asukohaga [[Pariis]]is – [[kindralleitnant]] [[Hans-Joachim von Horn]] 1.12.38–10.9.39
*[[Sofia]]s – [[kindralmajor]] [[Hans Bruckmann]] 1.11.37–19.12.42
*[[Brüssel]]is ningja [[Haag]]is, asukohaga Brüssel – [[Rabe von Pappenheim]]
*[[Bern]]is – [[kindralmajor]] [[Iwan von Ilsemann]] 1.10.37–30.6.44; [[kindralleitnant]] [[Hans Joachim von Horn]] 15. 7.44–8.5.45
</table>
162. rida:
OKH 3. allosakond "Idaarmeed" (ülemad: jalaväekindral Eberhard Kinzel ja kindralmajor [[Reinhard Gehlen]]) ja 12. allosakond, "Läänearmeed" tegelesid strateegilise luureinformatsiooni kogumisega riikide sõjavägede kohta avalikest allikatest, ajakirjandusest ja perioodilistest väljaannetest.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal NSV Liiduga, moodustati ''Fremde Heeres Ost'' alluvuses luurediversioonikeskus koodnimega "[[Staap Walli]]", mis asus [[Poola|Kindralkubermang]]us [[Varssavi]] eeslinnas [[Sulejówek]]is, millele alluvad luure ja diversioonigrupid ''Abwehrkommando''d tegutsesid Idarindel ja NSV Liidu territooriumil. AntudSelle idarindesuunitlusega luurekeskuse töökorraldus oli analoogne Abwehri keskkontori tööjaotusega ning keskuse poolt valmistati ette luurekoolides luure ja diversioonigruppe tegevuseks NSV Liidus ja Idarindel. Iga väegrupi juurde moodustati ''Abwehrkommando (AK)'' ja iga armee juurde ''Abwehtrupp (AT)'', mis jagunesid ''Frontaufklärungstrupp, FAK'' ja ''Frontaufklärungstrupp (FAT)''-ideks. Vastavalt luuregruppide tegevuse suunitlusele (luure, diversiooni, vastuluureüritused) nimetati neid ''Frontaufklärungskommando 103'' – luuregrupp Abwehri I ja Walli I osakonna töösuund), ... ''Frontaufklärungstrupp 302'' vastuluuregrupp, vastavalt Abwehri I ja Walli I osakonna töösuunale).
*[[Väegrupp A]] ja [[Väegrupp Süd]] juures Teise maailmasõja jooksul: Abwehr-Grupp B ja Abwehr/''Frontaufklärungs-Kommando'' 102, 107, 202, 207 ja 302, 303, 305;
*[[Väegrupp B]] ja [[Väegrupp Mitte]] juures Teise maailmasõja jooksul: Abwehr-Gruppe Mitte, ja Abwehr-Kommandod 103(asukoht: [[Minsk]]is, [[Borissovo]] linna lähedal [[Berezino jõgi|Berezino jõgi]] ääres, Krasnõi Bor [[Smolensk]]i lähedal, [[Smolensk]]is, [[Orša]] lähedal Dubrovka külas (kommando juures asus ka [[Borissovo luurekool]])), 203, 303,
239. rida:
==Abwehri likvideerimine==
==Frau Solfi teejoomine ja Abwehri likvideerimine==
10. septembril 1943 leidis aset intsident, mis viis ''Abwehr''i likvideerimiseni. [[Johanna Solf]] juhtis vastupanurühmitust [[Solfi ring]] ("''Solf Kreis''"). Nimetatud kuupäeval võeti sinna vastu uus liige dr. Reckse, kes oli [[Gestapo]] informaator ningja kes sellest teejoomisest ette kandis.
 
Solfi rühmituse liikmed põgenesid, kuid nad saadi kätte 12. jaanuaril 1944. Kõik peale Solfi ja krahvinna [[Lagi von Ballestrem]]i hukati. Üks hukatutest oli välisministeeriumi ametnik Otto Kiep, kellel oli ka sõpru Abwehris, sealhulgas [[Erich Vermehren]] ja tema abikaasa krahvinna Elizabeth von Plettenberg, kes töötasid agentidena [[Istanbul]]is. Gestapo kutsus nad seoses Kiepiga tagasi, kuid nad otsustasid Suurbritannia poole üle joosta.
 
Berliinis arvati, et Vermhrenid põgenesid koos Abwehri salakoodidega ningja andsid need brittidele üle. See oli Hitlerile ajendiks Abwehri likvideerimisele{{lisa viide}}. Hitler vallandas Canarise ningja allkirjastas 18. veebruaril 1944. käskkirja Abwehri likvideerimise kohta.
 
[[12. veebruar]]il [[1944]] liideti suur osa senisest ''Auslandsnachrichten- und Abwehramt'''ist [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]iga, kus Abwehri keskasutusest moodustati Riigi Julgeoleku Peaameti VIII osakond. Abwehri rindeüksused liideti aga armeede luureosakondadega. Admiraliks edutatud Canaris määrati [[OKW]] Majandussõja Eristaabi ülemaks; tugevasti kärbitud Abwehr'i viimane juht oli kuni selle tegevuse lõpetamiseni [[1. juuni]]ni [[1944]] [[ooberst]] [[Georg Hansen]].
268. rida:
*Abwehrtruppe 206 ([[Erastvere]]s, [[Võru]]s ja [[Viljandi]]s),
*Abwehrtruppe 212 ([[Vihula]]s) ning
*Abwehrtrupped 311, 312, 313, 317, 319 (Tartus ja [[Paide]]s).
*Abwehrtruppe 326 [[Tartu]]s [[Vanemuise tänav]] 42, ülem [[Helmuth Dammerau]], vastuluureülem [[Werner Redlich]], isikkooseisisikkoosseis 29 inimest; ülem, kaks ohvitseri kolm allohvitserist tõlki, 2 radisti ningja teenistujad<ref>Jaak Pihlau, [riigi.arhiiv.ee/.../PihlauJaak_Raadiom2ngud_II_TUNA2008_4.pdf Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel], Tuna, 2008/4, lk 80–96</ref>.
Sõjalise vastuluure Abwehrtruppe 3.. ülesanded olid:
*tagalasse saadetud nõukogude agentuuri paljastamine ja kinnipidamine
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Abwehr"