Jootmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Karlindrek (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib materjalide ühendamise meetodist; põllumajandusloomade jootmise kohta vaata artiklit [[Jootmine (põllumajandus)]].}}
[[Pilt:Soldering-PCB-b.jpg|thumb|Jootmine [[Trükkplaat|trükkplaadil]].]]
'''Jootmine''' on [[Materjal|materjalide]] ühendamise protsess, kus kasutatakse [[Tahkis|tahkes]] olekus [[Joodis|joodiseid]], mis sulatamise juures [[Märgamine|märgavad]] joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.
Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne.
Tööstuslikel jooteliinidel kasutatavad meetodid on [[Induktsioon|induktsioonmeetod]], [[Muhvelahi|muhvelahjus]] ja
== Terminoloogia ==
Jootmise sünonüümina kasutatakse tihti mõistet [[tinutamine]], mis on sarnane protsess, kus detailid ühendatakse [[Jootetina|jootetinaga]] (Sn-Pb) ning toiduainetega kokkupuutuvad esemete [[Tina|tinaga]] (Sn).
Oluline on eristada mõistet [[tinatamine]], mis on näiteks plekktahvli katmine sulatinaga ja mille tulemiks on [[juudiplekk]], millest tehti vanasti konservikarpe (seejuures nimetati tollal tina [[Inglistina|inglistinaks]]). Ka tänapäeval kasutatakse vähesel määral tinatatud plekist
== Jootmine elektroonikas ==
|