Erinevus lehekülje "Tasmaania" redaktsioonide vahel

Lisatud 1493 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tasmania locator-MJC.png|200px|Tasmaania asendikaart]]
}}
'''Tasmaania''' on [[Austraalia]] saar ja lõunapoolseim [[osariik]]. Tasmaania osariigi alla kuuluv Tasmaania saar on suuruseltmaailmas maailmasuuruselt 26. saar. [[Austraalia manner|Austraalia mandrist]] asub saarsee 250 km (150 mi) lõuna pool. Mandri ja saare vahel on [[Bassi väin]]. Tasmaania osariigi koosseisu kuulub lisaks Tasmaania saarele veel 334 väiksemat läheduses asuvat saart.<ref>{{cite web|url=http://www.discovertasmania.com/about_tasmania/our_islands|title=Our Islands|publisher=www.discovertasmania.com}}</ref> Osariigi rahvaarv on 507 626 inimest (juuni 2010), millest ligi pool elab osariigi pealinnas [[Hobart]]<nowiki/>is.
 
Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest Tasmaania saar on 64 519 km² (24 911 mi²).<ref>[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/geographic-information/dimensions/area-of-australia-states-and-territories Area of Australia – States and Territories.] ga.gov.au</ref> Tasmaania osariiki iseloomustab palju puutumata loodust, ligi 45% Tasmaaniast on kaetud [[Reservaat|reservaatide]], [[Rahvuspark|rahvusparkide]] ja [[UNESCO]] maailmapärandi aladega <ref>[["Complete National Parks and Reserves Listings"]]. [[:en:Tasmania_Parks_and_Wildlife_Service|Parks and Wildlife Service]]. 28 jaanuar 2013.</ref> janing ühtlasi on osariik kohaks, kus loodi maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).<ref>Howes, Michael. [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/245350/United-Tasmania-Group-UTG "United Tasmania Group (UTG)"]. ''britannica.com''. Encyclopedia Britannica.</ref> Praegune osariik loodi kunagi Briti impeeriumi poolt kui Van Diemeni maa, kuigi see oli juba asustatud üle 40 000 aasta varem Tasmaania [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] poolt. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsuslik koloonia ning varasem nimi "Tasmaania" võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai see osaks [[Austraalia]] föderatiivsest riigist.
 
Tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pool-pooleldi antarktiline [[Macquarie saar]].
 
Osariigi põhjapoolseim punkt maismaal on Boundary laid, kõige lõunapoolsem punkt maismaal on Bishop'i ja Clerk'i laid.
 
== Toponüümia ==
Osariik on oma nime saanud hollandlasest maadeavastaja [[Abel Tasman]]'i järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare "Anthony van Diemen'i maaks" oma sponsori, Anthony van Diemen'i järgi, kes oli kuberner [[Hollandi Ida-India Kompanii|Hollandi Ida-India Kompaniis]]. Inglased lühendasid selle hiljem "Van Diemen'i maaks". 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.<ref>Newman, Terry (2005). [http://www.parliament.tas.gov.au/php/BecomingTasmania/BTAppend2.htm "Appendix 2: Select chronology of renaming"]. ''Becoming Tasmania – Companion Web Site''. [[:en:Parliament_of_Tasmania|Parliament of Tasmania]].</ref>
 
Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime "Dervon", näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeelne väljend osariigile on "Tassie" või "Tas".
 
Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimeks "Lutriwita".<ref>[http://www.abc.net.au/local/audio/2012/06/15/3526278.htm "Breathing new life into Indigenous language"]. [[:en:Australian_Broadcasting_Corporation|Australian Broadcasting Corporation]]. 15 June 2012</ref>
 
== Ajalugu ==
 
Eurooplaste esimesed kirjalikud andmed Tasmaania kohta pärinevad [[24. november|24. novembrist]] [[1642]], mil Hollandi meresõitja [[Abel Tasman]] nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja. Hiljem nimetasid inglased saare ümber '''Van Diemeni maaks'''.
=== Geoloogia ===
Saar külgnes Austraalia mandriga umbes 10 000 aastat tagasi. Tasmaanias on kõige suuremad [[Diabaas|doleriidi]] alad, millest moodustuvad omanäolised mäed ja kaljud. Saare keskplatoolt ja kaguosast võib leida väga palju doleriiti. Heaks näiteks on Hobartist põhjapool olevad Wellingtoni mäed. Hobart'i ligidalt võib leida doleriiti ka liivakivi ja muude settekivimite alt.
 
Iidsetest meresetetest moodustusid eelkambriumi aegsed kvartsiidid, mis omakorda moodustavad rabavalt ilusaid servi, kõrgendikke ja mäeahelikke.
 
== Vaata ka ==
*[[Kukkurhunt]]
 
==Viited ==
{{Viited}}
 
10

muudatust