Redaktsioon: 6. jaanuar 2015, kell 17:22 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust atmine, rahvakult lex Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 15. märts 2015, kell 19:18 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub
1. rida: ~~''Selles~~{{see ~~artiklis räägitakse~~artikkel\|räägib rehepartest; sõna "pars" teiste tähenduste ja nime "Pars" kandjate kohta vaata lehekülge [[Pars (täpsustus)]] .}} ~~----~~ '''Parred''' ehk '''reheparred''' olid peened [[latt (puit)\|latid]] ([[palk (metsandus)\|palgid]]), mis olid asetatud [[rehetuba\|rehetoa]] [[lagi\|lae]]alustele [[aampalk]]idele ehk [[tala (ehitus)\|tala]]dele ([[lõsn]]adele) [[vili\|vilja]] [[kuivatamine\|kuivatamiseks]] sügisel pärast [[saagikoristus\|koristus]]t ja enne [[viljapeks]]u. ~~Nad~~Need kujutasid endast mustaks suitsunud ja tahmunud [[ümarpalk]]e, mille läbimõõt oli umbes 15 cm. ~~Nad~~Parred asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9...18 (keskmiselt 12...15). Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks ('''lauguseks'''). Igal parrel võis kuivada kolm-neli püstiasendis [[viljavihk]]ude koormat. Kuivatamise eesmärk oli ära hoida vilja hallitamist. Vilja säilimisele aitas kaasa suits, mis ühtlasi puhastas vilja. Viljavihud pandi kuivama ('''aheti''') lauguste kaupa. Alustati rehetoa [[rehealune\|rehealuse]]poolsest osast ja lõpetati ahju ääres. Vilja kuivama panemist nimetati '''ahtmiseks '''(Lõuna-Eestis ''atmine''''')'''. Parsil kuivavat vilja või ka ühel laugusel kuivavat viljaportsjoni nimetati '''ahteks''' (nimetav: '''ahe'''). Ka [[linnased\|linnaseid]] kuivatati parsil. Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada [[küttepuud\|küttepuid]], [[pird]]e või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. [[Lääne-Eesti\|Lääne-]] ja [[Põhja-Eesti]]s, kus rehetuba kasutati ka [[saun]]ana, võidi partel [[vihtlemine\|vihelda]].

Parred: erinevus redaktsioonide vahel