Szczecin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
33. rida:
Sinna asusid elama [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] [[hõim]]ud. Sellest ajast on Szczecin pidevalt asustatud olnud. Asula jäi mitme hõimu alade piirile ja pole teada, milline neist Sczcecinit kontrollis. [[968]]–[[972]] vallutas kogu [[Pomorze]] (nähtavasti ka Szczecini) [[Mieszko I]], kellest sai [[Poola kuningriik|Poola]] esimene [[Poola kuningas|kuningas]]. Ent [[1005]] toimus Poolas paganlik vasturevolutsioon ning Szczecin sai Poola [[paganlus]]e juhtivaks keskuseks. [[Poola kuningas]] korraldas [[Pomorze]] vastu mitu sõda ja kõik nad lõppesid edutult. Alles [[12. sajand]]il käis [[Wolini kultuur]] alla. [[1122]]. aasta talvel vallutas selle piirkonna kuningas [[Bolesław II]], [[1124]] selle elanikud ristiti ja [[1128]] ehitati esimene kirik.
[[Sakslased]], kõigepealt [[kaupmees|kaupmehed]] asusid
[[1390]] astus Szczecin [[Hansa Liit]]u. Temast sai tähtis kaubalinn, kelle käes oli aeg-ajalt viljaga kauplemise [[monopol]] kogu Odra jõe vesikonnas. Tähtsaimad kaubaartiklid olid [[vili]], [[Naatriumkloriid|sool]] ja [[heeringas]]. [[16. sajand]]il tabas linna allakäik, sest [[aadel]] ja kirik said nii võimsaks, et ei hoolinud enam monopoliõigustest. Allakäiku soodustasid rivaalitsemine [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdiga Oderi ääres]] ja heeringaturu kokkuvarisemine.
|