Vikipeedia

Jaan Vahtra: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P jutumärgid
19. rida:
Jaan Vahtra sündis Võrumaal Moostes talurentniku peres. [[1893]]. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra [[Vanaküla]] [[vallakool]]i. [[1896]]. aastal jätkas õpinguid [[Räpina]] [[kihelkonnakool]]is.
 
Töötas [[Võrumaa]]l talusulase ja Räpinas ning [[Meeksi]]s vallakirjutaja abilisena. Aastatel [[1901]]–[[1909]] oli kooliõpetajaks [[Parapalu]]s ning Põlvas Peri-Metste vallakoolis<ref name="Erm, 1947">[[Voldemar Erm]], Jaan Vahtra, [[Postimees]], 31.01.1947 </ref>. Oli [[1909]]–[[1911]] ajakirjanik "[[Viljandi Teataja]]" juures<ref name="SV, 1947">Jaan Vahtra mälestuseks, [[Sirp ja Vasar]], 1.02.1947</ref>. Just Viljandis nägi tollal juba 29-aastane tulevane kunstnik [[Vilhelms Purvītis]]e maastikumaalide näitust "mille mõju oli nii rabav, et otsustasin minna õppima joonistust ja maalikunsti"<ref name="SV, 1947" />. 1911. aasta sügisel sõitis Vahtra Riiga ning õppis [[1912]]–[[1913]] Riia linna kunstikoolis Purvītise juures"<ref name="SV, 1947" />, tehes samal ajal kaastööd ajalehtedele ja joonistades karikatuure läti pilkelehele.
 
[[1913]]–[[1916]] jätkas ta õpinguid [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i joonistuskoolis, mille lõpetas joonistuse ja maali erialal <ref>[[Mai Levin]], "1920. aastate modernism", käsikirjaline materjal, [[EKM]] arhiiv</ref>. Peterburis elades võttis ta elavalt osa sealsete eestlaste seltskondlikust elust, oli 1915. aastast "[[Peterburi Teataja]]" toimetuse liikmeks<ref name="Erm, 1947" />. [[1914]]–[[1915]] aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 1915–[[1916]] kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring"Ring, kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud [[Johannes Semper]] ja [[Karl Ast-Rumor]]. 1917. aastast [[Peterburi Jaani kirik]]u joonistusõpetajaks<ref name="Erm, 1947" />. [[1916]]–[[1917]] täiendas end [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s professor Kardovski, [[Kuzma Petrov-Vodkin]]i ja Šuhhajevi käe all.
 
Mobilisatsiooni tõttu 1916. aastal õpingud katkesid. Rindele saatmist õnnestus Vahtral vältida. Ta viibis [[oktoobrirevolutsioon]]i aja Peterburis ning võttis osa [[Talvepalee]] vallutamisest 24.-25–25. oktoobril 1917. ja võttis revolutsioonilistest sündmustest aktiivselt osa<ref name="SV, 1947" />. "Peterburi Teataja" korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil ([[16. juuni]]–[[7. juuli]] 1917, [[Petrograd]]), kus [[Lenin]] kuulutas, et töölisklassi võitluspartei on võimeline võimu üle võtma{{lisa viide}}.
 
Järgmisel aastal kutsuti Vahtrat kodulinna Võrru joonistusõpetajaks ning ta lahkus [[1918]]. aasta juunis Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks{{lisa viide}}. Eestisse naasnuna töötas ta 1918–1924 Võrus ja aastail 1924–1926 Tartu gümnaasiumides<ref name="Erm, 1947" />. [[1926]]–[[1933]] oli ta Tartu [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] joonistamise, plakatijoonistamise, joonistusmetoodika ja ornamentika õppejõuks"<ref name="SV, 1947" />. [[1923]]. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a asutajaliige. See oli eelkõige prantsuse [[kubism]]ist ja [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]] lähtuv kunstnike grupp. Nad tõid maalikunsti geomeetrilistele kujunditele rajatud kompositsiooni, mis andis kunstiloomingule senisest ratsionaalsema aluse. Rühmitus korraldas palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas.
 
1935. aastal jäi kunstnik pensionile ning oli [[1935]]–[[1940]] oli ta kirjastuse "[[Noor-Eesti]]" kunstiline konsultant<ref name="vahtra">Vahtra, J. "Metsajärv" Tallinn : Eesti Raamat, 1982</ref>. Sellesse aega jääb tema viljakas periood raamatuillustraatorina. Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis [[1944]]. aastal asus Vahtra Võrru, kus võttis osa ajalehe "Töörahva Elu" organiseerimisest ning oli kuni [[1945]]. aasta märtsini selle peatoimetaja<ref name="SV, 1947" />.
 
Jaan Vahtra suri [[1947]]. aastal. Ta on maetud Põlva surnuaiale<ref>Jaan Vahtra, [[Töörahva Elu]], 30.01.1947</ref>.
34. rida:
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2013.JPG|pisi|Jaan Vahtra kujutis [[Võrumaa Muuseum]]i seinal.]]
===Kirjanikuna===
Võimeka kirjamehena on ta kirjutanud noorsoojutte, jutustusi, noorusmälestusi. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori enese lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele – inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele<ref name="vahtra" />. Aastatel 1933–1940 avaldas ta kaheksa kirjanduslikku teost, nende hulgas suure autobiograafilise teose "Minu noorusmaalt" I-IIII–III ja põhjaliku "Joonistamisõpetuse"<ref>Jaan Vahtra 60-aastane, [[Postimees]], 23.05.1942</ref>.
 
===Kunstnikuna===
41. rida:
Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega [[kubofuturism]], mis avaldub eriti [[natüürmort]]ides. Huvi [[kubism]]i ja [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivism]]i vastu sai tema sõnul alguse 1915. aasta veebruaris Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud näituselt „Tramvai V“, kus esinesid teiste seas [[Vladimir Tatlin]], [[Marc Chagall]] ja [[Vassily Kandinsky]]<ref>Jaan vahtra ja kubism eesti kunstis. Näituse kataloog. Tartu Riiklik Kunstimuuseum. Tartu 1972.</ref>.
 
Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. [[1920]] ilmusid ajakirja "Ilo" kolmandas numbris tema [[puulõige|puulõiketehnikas]] illustratsioonid. Need kandsid endas küll [[ekspressionism]]i, kuid samas oli tunda ka [[kubofuturism]]i vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“)<ref>Eesti Kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Koostaja ja toimetaja [[Mart Kalm]]. Tallinn, [[Eesti Kunstiakadeemia]], Kultuurileht 2010.</ref>. Tema teine 1924. aastal valminut puulõigete mapp kandis pealkirja "Konstruktiivsed rütmid". Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane staatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm.
 
Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku [[stilisatsioon]]i. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas ([[Johannes Vares|Johannes Barbarus]]e luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924).
53. rida:
 
===Kirjandusteoseid===
*"Minu noorusmaalt" I-IIII–III (1934–1936)
*"Laane kurus" (1935)
*"Ohvrikivi" (1937)
81. rida:
*Ploom, E. Jaan Vahtra 20. surma-aastapäeval. Võru, 1967
*Põlva. Koost. R. Vill. Põlva, 1975
*Treier, H. Kunstnikud ja Võrumaa. – Kaika suvõülikuulõ kogomik. I-VIIII–VIII. Võru, 1997
*Tubli, M. Põlvamaa kultuurilooliste isikute tähtpäevi 1997. aastal. Põlva, 1997
*Tuuling, E. Jaan Vahtra seostest Põlva rajooniga. – Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.-20–20. august 1978. Artiklite kogumik. Tln., 1978
*Vahtra, J. Minu lapsepõlve kodud. Tln., 1982
*Vill, R. Jaan Vahtra 23.05.1882 – 27.01.1947. Põlva, 1997
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra"