Redaktsioon: 6. märts 2015, kell 19:38 redigeeri 176.46.96.64 (arutelu) →‎Asukoht ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 09:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust P patendeeritud > patenteeritud Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
50. rida: Sisekaitseakadeemia deviis on "''Verbis aut Re''" (ladina keeles 'sõna või teoga'). Sama nime kannab ka kooli ajaleht.<ref name="aastat" /> "Siim" on Sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv ~~patendeeritud~~patenteeritud{{lisa viide}} kipskuju, mille lõi skulptor [[1993]]. aastal [[Jaak Soans]], kusjuures selle aluseks olid fotod kunagi [[Põltsamaa]]l asunud [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõja]] ausambast. Nime Siim andsid kujule toonased kadetid ning praegu toimuvad tema juures mitmed akadeemiale olulised üritused.<ref name="kodulehekülg" /> Alates 2011. aastast on Sisekaitseakadeemia maskotiks Kadett Kotkas.<ref name="kotkas"> Maarja-Liisa Maasik. "Maskotikonkurss", Verbis aut Re (2011), nr 7, lk 3.</ref> 86. rida: Kuna Eesti Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni [[1998]]. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega [[Eesti Kaitsevägi \|Eesti kaitseväes]] ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.<ref name="aastat" /> Sisekaitseakadeemias õppis [[2012]]. aasta kevadel ligi ~~poolteist tuhat~~1500 tudengit ja nüüdseks möödub Sisekaitseakadeemia tudengite õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit tudengite päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku [[Sisekaitseakadeemia keelekeskus\|võõrkeeltele]] ja kasutama innustatakse [[Sisekaitseakadeemia spordikeskus\|spordikeskus]]t. Samuti on võimalik külastada[[Sisekaitseakadeemia raamatukogu\| akadeemia raamatukogu]], mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab aga aktiivselt [[Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus\|üliõpilasesindus]].<ref name="kodulehekülg" /> == Koostöö == 100. rida: Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom – kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ning abisaamissoove.<ref name="aastat" /> Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele [[Gruusia]], [[Ukraina]], [[Tadžikistan]]i ja [[Moldova]] spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]] head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega [[Soome]]s, [[Läti]]s jt riikides.<ref name="kodulehekülg" /> [[2005]]. aastal sai Sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on Euroopa Politseikolledži CEPOL-i liige. Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA)<ref name="kodulehekülg" /> == Rektorid == 106. rida: * [[Heiki Loot]], akadeemia rektor 1998–2003 * [[Peeter Järvelaid]], akadeemia rektor 2003–2005 * [[Priit Männik]], akadeemia rektor ~~alates~~ 2005–2010 * [[Lauri Tabur]], akadeemia rektor alates 2010. aastast

Sisekaitseakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel