Karl Burman vanem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisa
PResümee puudub
25. rida:
 
==Elukäik==
Lõpetas [[1896]] Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is. Aastatel, [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.
 
[[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> 1912-19141912–1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I Maailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel,. 1919-19211919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921-19231921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses, ning. 1922. aastast oli [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõunaõppejõud, hiljem oli vabakutseline.
 
1941. aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen|August Janseniga]] rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend [[Paul Burman|Paul Burmani]] töid<ref name="ES, 1942" /> ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.
39. rida:
Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maha Buschi majaks.
 
Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud "Kalevi" seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
 
Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.
 
Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> 1930-ndail. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas [[Saku |Saku aedlinna]] projekti ning Tallinna [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] rekonstrueerimise kava. Pärast [[II maailmasõda]] kavandas põllumajandusehitisi ja eramuid.
Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman [[funktsionalism|funktsionalismile]].
 
<gallery>
56. rida:
Akvarelli viljeles Burman juba kooliajast. Varastes piltides on märgata [[impressionism|impressionismi]] mõju. Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke [[Peterburi]] ja [[Helsingi]] sadamamotiive ning seeria maastikke [[Soome|Soomest]]. Ta võttis osa pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911 esines koos [[Paul Burman|Paul Burmaniga]] Riias ning 1917 toimus isikunäitus Tallinnas. 1920-ndate akvarellid olid dekoratiivsemad. 1930-ndatel muutus tööde käsitluslaad tasakaalukaks ja koloriit vaoshoitumaks.
 
[[1939]]. käis koos pojaga kuuajaliselkuuajasel reisil [[Rootsi|Rootsis]], kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ningja maalis seal hulga huvitavaid [[Stockholm (linn)|Stockholmi]] motiive.<ref name="ES, 1942" /> Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.
 
Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.