Gaia hüpotees: erinevus redaktsioonide vahel

Üks põnevamaid Gaia käsitlusi on ulmefilosoof [[Isaac Asimov]]ilt. Esimest korda nimetab ta Gaiat Asumi sarja neljandas raamatus "[[Asumi äär]]", mis esmakordselt ilmus [[1982]]. aastal. Gaia on planeet, kus iga indiviidi Mina on seoses kogu planeedi Meiega. Otsuseid tehes konsulteerivad kõik tegelased mõtetes kõigi teiste asjaosalistega. Otsuste tegemisel kaasatakse kogu planeet, kuna [[mälu]] paikneb kogu planeedis -– ka planeedi anorgaanilises osas ([[taim]]ed, [[kivi]]d). Kokkuvõttes on Gaia väga harmoonilise ühiskonna kujund. Tolles raamatus on Gaia Asumi epopöa üks kõrvalepõige. Hilisemates raamatutes ("[[Asum ja Maa]]") selgub, et just Gaia ongi ideaal, mille poole Asimovi ülivõimekad (kuid [[robootika]] seadustest tulenevalt piiratud otsustusvõimega) [[robot]]id ühiskonda suunavad. Harmooniline ühiskond, kus kõik elusorganismid moodustavad omakorda veel ühe suurema ja tervikliku elusorganismi.

Aastani [[1975]] ei tehtud sellest teooriast pea üldse välja. Siis avaldati selle kohta artikkel populaarses teadusajakirjas "[[New Scientist]]" ning tuli välja ka sellest rääkiv raamat. Sellele oli algusest peale palju pooldajaid kui ka vastaseid nii teadusringkondades kui ka tavainimeste hulgas. Aastal 1971 hakkas Lovelockiga seda teooriat arendama ka tuntud ja tunnustatud mikrobioloog [[Lynn Margulis]].

Gaia teooriat on ümber lükatud korduvalt, kuid mitte kunagi põhjapanevalt. Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega väljakõrvale arvataheita.

*[[Berk Vaher|Vaher, Berk]] 2000. Gaia, memeetika ja Gaia memeetika. Rmt.: [[Timo Maran|Maran, Timo]]; [[Kadri Tüür|Tüür, Kadri]] (toim.), ''Tekst ja loodus''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk. 119–128.