Erinevus lehekülje "Rohuküla raudteejaam" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Valikulised grammatikaparandused.)
P
 
==Ajalugu==
Mõnedel andmetel hakati [[Haapsalu]]-Rohuküla–Rohuküla raudtee pikendust ehitama [[1913]]. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla kui keiserliku sõjasadama (osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]) laiendusega.<ref>[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref>
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele.
Haapsalu-RohukülaHaapsalu–Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.
 
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest [[jaamahoone]].
 
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli [[Haapsalu]]-[[Rohuküla]] [[reisirong]]. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. [[1923]]. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.
 
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli laudvoodriga ja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusessepeatusse]].
 
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref>Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref>}}
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.]]
Pärast [[II maailmasõda]] kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu-RohukülaHaapsalu–Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] varustamiseks.
 
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]a toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.<ref>[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref>
129 088

muudatust