Redaktsioon: 11. august 2014, kell 19:15 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Veterinaaria; lisatud Kategooria:Eesti veterinaaria ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 03:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P kirjatused ja perioodilised väljaanded ei käi jutumärkides Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: == Ajalugu == 1920ndail aastail oli vastloodud [[Eesti\|Eesti Vabariigis]] veel [[loomaarst]]e vähe ning seega oli neile suunatud erialakirjanduse väljaandmine raskendatud. Sellel põhjusel liituti "[[Agronoomia (ajakiri)\|Agronoomiaga]]", aga kuna sinna ei sobitunud hästi kitsamad erialaartiklid veterinaaria vallast, siis 1925. aastal alustati A. Olt-Ojasalu initsiatiivil Eesti Loomaarstide Seltsi (tänase nimega Ühingu) poolt ajakirja "Eesti Loomaarstlik Ringvaade" väljaandmisega. Trükkimine toimus algselt o/ü "[[Vaba Maa]]" kirjastuses. Ajakirja toetas materiaalselt [[Loomatervishoiu Peavalitsus]], mis nimetati 1938. aastal ümber [[Veterinaartalitus]]eks, ja 1930. aastate teisel poolel ka [[Loomaarstide Koda]]. 11. rida: Alates 1927. aastast suurenes järjepidevalt toimetuse koosseis. J. Rabisoni asemel asusid ajakirja toimetama veterinaaria õppejõud [[Karl Saral]] ja A. Rängel ning [[Tori hobusekasvatus]]e juhataja [[Mihkel Ilmjärv]]. Kuni järgneva aastani paiknes ajakirja toimetus Loomatervishoiu Peavalitsuse ruumides Tallinnas [[Rahukohtu tänav]]al, kuna kõik kolm varasemat toimetajat (A. Olt-Ojasalu, J. Rabison ja [[Karl Taagepera]]) töötasid algul pealinnas. 1928 liitusid toimetusega J. Karlson (Kaarde), G. Tehver (1935. aastani) ja E. Redlich ning toimetuse aadressiks sai loomaarstiteaduskond. Kui 1929. aastal liitus toimetusega ka [[Seerumilaboratoorium]]i juhataja H. Peterson, siis kuulusid toimetusse kõigi tähtsamate veterinaarasutuste esindajad. 1929. aastast alates trükiti ajakirja "[[Varrak (kirjastus 1919)\|Varraku]]" kirjastuses. Järgmine "kolimine" leidis aset 1933. aastal, kui trükkimine hakkas toimuma [[K. Mattiesen trükikoda\|K. Mattieseni trükikojas]]. Täiendust sai toimetus veel 1932. aastal, kui liitus [[Julius Tehver]]i (1935. aastani), ja 1935. aastal, kui A. Rängeli ja Reidlichi asemel tulid [[Vassil Ridala]] ja E. Roots. Alates 1936. aastast eristati toimetust (J. Kaarde, E. Ridala, [[Vassil Ridala]] ja E. Roots) ning toimkonda (toimetuse kolleegiumi), millesse kuulusid peale toimetuseliikmete veel A. Arras, A. Ojasalu, H. Peterson ja K. Taagepera. 19. rida: Tiraaž oli 1940. aastaks jõudnud 325–370 eksemplarini väljaande kohta, mis kattis täielikult loomaarstide vajadused, kuna sama aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 188 veterinaararsti (kellest 156 olid eestlased). "Eesti Loomaarstlikku Ringvaadet" ilmus esimesel aastal 7, aastal 1926–1929 6 vihikut ning hiljem kuni ajakirja sulgemiseni 8 vihikut aastas. Kokku anti 16 aasta jooksul välja 3690 lehekülge ainestikku ehk keskmiselt 247,5 lehekülge aastas. Alustati 124-leheküljelisest aastamahust ning maksimaalne suurus 320 lehekülge saavutati 1938. aastal. 16 tegutsemisaasta jooksul oli ilmunud 396 originaalkirjutist ehk keskmiselt 24,4 artiklit aastas. Selle alla läksid teadustööd peaaegu kõigilt veterinaaridelt, aga ka naabervaldkondadest (näiteks hobusekasvatus). Ajakirja väljaandmisega alustati taas 1989. aastal. Peatoimetaja [[Jüri Parre]], toimetus O. Tamm, [[Jaagup Alaots]], [[Enn Ernits]], [[Mihkel Jalakas]].

Eesti Loomaarstlik Ringvaade: erinevus redaktsioonide vahel