Loodus (kirjastus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
linke
P jutumärgid
1. rida:
'''Kirjastusühing "Loodus"''' oli [[Tartu]]s aastail [[1920]]–[[1940]] tegutsenud [[kirjastus]].
 
Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal [[zooloog]] [[Johannes Piiper]], [[füsioloog]] [[Aleksander Audova]] ningja keelemees [[Johannes Voldemar Veski]].
 
1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja [[Loodus (1922)|"Loodus"]]. 1927 korraldas K/Ü "Loodus" oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus [[Kriminaalromaan (Loodus)|omanimelist kriminaalromaanide sarja]], 1927–1931 ilmus ""[[Looduse" universaal-biblioteek]]" (180 numbrit), 1929–1940 ""[[Looduse" kroonine romaan]]" (139 raamatut), maailmakirjandust koondasid sarjad ""Looduse" kuldraamat" ja "Nobeli laureaadid" (1935–1939, 50 köidet), lasteraamatud ilmusid sarjades ""Looduse" lasteraamat" ja "Rõõmus raamat" jtsjm.
 
Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise "[[Eesti Entsüklopeedia]]" kirjastamisega 1932–371932–1937 (peatoimetaja [[Richard Kleis]]). Loodus kirjastas rea teisigimuidki silmapaistvaid teatmeteoseid: "Eesti biograafiline leksikon" (1926–1929, täiendusköide 1940), [[Eduard Laaman]]i "Eesti iseseisvuse sünd I-VII–VI" (1936–1937), [[Voldemar Vaga]] "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940), sari "Maailma maad ja rahvad I-VI–V" (1930–1932) jtjm. 1940. aastal andis kirjastus välja [[Gustav Doré]] illustratsioonidega "[[Suur Piibel|Suure Piibli]]".
 
1941. aastal natsionaliseeris kirjastuse nõukogude võim. Tol aastal riigistati Eestis kokku 99 kirjastust.