Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silma [[Võrkkest|võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed|kepikestes]] ja [[Kolvikesed|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.
Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamus imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii
|