Kitseküla (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
{{Sisukord paremale}}
Asum piirneb
19. sajandi keskpaigani oli praeguse Kitseküla asumi ala [[Pärnu maantee]] ümbruses hoonestatud ainult
==Asumi elanikud ja territoorium==
14. rida:
===Kitseküla miljööväärtuslik ala===
Kitseküla
=== Kitseküla vanem hoonestus ===
Vanim ajaloomärk Kitsekülas on [[Marta tänava rist]],
Kitseküla ajaloolise südame moodustab praeguse [[Magdaleena haigla]] praegune ja endine kompleks. Aastal [[1867]] avati endises [[Lindheimi suvemõis|Lindheimi (ka Berghofi, Vogdti) suvemõis]]a pargis haigla ning orbude- ja hooldekodu ([[diakonisside asutus]]). Sellest on säilinud haigla paekivist peakorpus [[Pärnu maantee]] 102 ning suvitusvilla (hiljem diakonisside asutise lasteaed) endise [[Fahrenholzi suvemõis]]a pargi servas Pärnu maantee 123. Magdaleena haigla uus kompleks avati [[1978]].
Kitseküla on suures osas [[miljööväärtuslik ala]], mis hõlmab kolme eripalgelist piirkonda: tsaariaegne [[töölisasum]] ([[Kauba tänav]], [[Paide tänav]], [[Hagudi tänav]]), 1920. ja 1930. aastate Tallinna tüüpi majad [[Magdaleena tänav]]a lõpus ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel [[Asula tänav]]as. Need alad paiknevad kindlat piiritletud territooriumil kahe suure raudteeharu
Kitseküla asustuse tihenemisele andis 19. sajandi lõpus tõuke just raudteede väljaehitamine. Teiseks selle kandi kujunemist mõjutanud teguriks oli vanadele liivaluidetele Lutheri suure mööbli- ja vineerivabriku rajamine. Siinsetes tagasihoidlikes 1-2-korruselistes puitmajades elasid 20. sajandi alguses just selle järjest paisuva puidutööstuse töölised. Esimese ilmasõja ajaks olid hoonestatud Pärnu maantee servad kuni Tondi tänava alguseni ning Tondi tänav kuni Marta ja Alevi tänavani, samuti kogu Pärnu maantee ning kitsarööpmelise raudtee vahele jääv ala (tänased Juurdeveo, Rapla, Paide ja Hagudi tänav).
27. rida:
Kitseküla lahutamatuks osaks kujunenud trammiliin jõudis aga sinnakanti 1901. aastal, 1936. aastal pikendati liini Tondi jaamani.
Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänavatel valitseb siiani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, alles on palju ka Lenderi tüüpi maju, nende vahele on 1920.
Järgmisena hoonestati seni lage kolmnurkne heinamaatükk Marta ja Tondi tänava vahel, aastatel 1928–1939 jaotati see ehituskruntideks, Magdaleena tänav pikendati Tondi tänavani ja sinna kerkis väike, ent tervikliku ansamblina mõjuv kivitrepikojaga Tallinna tüüpi majade grupp. Erilise hoonena paistab nende hulgas silma Magdaleena 12, mis on ehitatud 1950. aastate lõpus, ent püüab jätkata veel sõjaeelset arhitektuurilaadi. Selles majas on elanud mitmed luteri kiriku kõrged vaimulikud.<ref name=":0" />
36. rida:
Linnakeskkonda muutis märgatavalt 1959. aastal rajatud Pärnu maantee suur raudteeviadukt, mida pikendati ja laiendati oluliselt 1980. aastate esimeses pooles.<ref name=":0" />
21. sajandi esimesed aastad tõid aga Kitseküla piirile, kahe raudteeharu vahelisele tühermaale Tallinna ühe suurima ehitise – A le Coqi jalgpallistaadioni. Uus sajand on toonud ka Pärnu maantee äärde mitu kõrghoonet.<ref name=":0" />
===Kitseküla asumi taristu===
Kitseküla asumis asuvad [[Kitseküla raudteepeatus]], [[Tallinn-Väikse raudteejaam]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja Prefektuur]].
| |||