[[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left|200px|[[Riia piiramine (1656)|Riia piiramine]] 1656. aasta. aastal]]
1656. aasta 17. mail kuulutas VeneMoskva tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati VeneMoskva tsaaririigi vägede viimist [[Rootsi Liivimaa]]le. Moskva tsaaririigi väed liikusid [[Smolensk]]i suunalt Liivimaale üle [[Poola–Vene sõda (1654–1667)|sõjast haaratud]] [[Rzeczpospolita]] [[Vitebsk]]i ja [[Polotsk]]i. Lätimaa idaküljel asuva rootsi vägede poolt okupeeritud [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Dünaburg]]i piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel [[Borisglebsk]]iks; 14. augustil vallutasid vene väed [[Koknese]] ja linn nimetati ümber [[Tsarevitš-Dmitrov]]iks (''Царевич-Дмитров'').
[[Pilt:Magnus Gabriel De la Gardie (ur Svenska Familj-Journalen).png|thumb|[[Magnus Gabriel de la Gardie]]]]
21. augustil jõudsid VeneMoskva tsaaririigi väed, tsaar Aleksei I üldjuhtimisel [[Riia]] linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral [[Alexander Leslie]] juhtimisel [[Riia piiramine (1656)|linna piiramine]]. Laevastiku puudumise tõttu aga jäi linn mere poolt blokeerimata ning see võimaldas linna varustamist.
{{Vaata|Riia piiramine (1656)}}
[[2. oktoober|2. oktoobri]] varahommikul, enne veneMoskva tsaaririigi vägede planeeritud kindluse rünnakut teostasid Rootsi väed väljatungi kindlusest ning tekitasid rünnakuks valimistuvatele VeneMoskva tsaaririigi vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid VeneMoskva tsaaririigi väed linna piiramise ja taganesid [[Polotsk]]isse.
