Vikipeedia

Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
P teduslik > teaduslik
1. rida:
'''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.<ref>{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=2009-05-07}}</ref> Unenägude funktsioonid ei ole tänaseniveel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmeidmitmesuguseid erinevaid teduslikketeaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teadulikkuteaduslikku uurimist kutsutakse oneiroloogiaks.<ref>{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref>
 
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ('rapid eye movement') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. UnenägusidUnenägude raporteeritakseesinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid|unestaadiumitestunestaadiumidest]] ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name=hobson>Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumitesunestaadiumides, ningsamas ilmapole unenäoraportitaka mitte kõik REM-une äratusiaegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
 
Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada 3-5 erinevat3–5 unenägu.<ref>Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name=hobson/> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref>{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=2005-01-27 |accessdate=2012-08-11}}</ref> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref>Barbara Bolz. "[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref>
 
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref>Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
 
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref>{{cite book |title=The Discarded Image |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref>. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsi]] rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freud'iFreudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnevateeelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref>Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
 
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäo-alaseidunenäoalast uurimistöiduurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]].<ref>Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
 
 
25. rida:
[[J. Allan Hobson]] ja [[Robert McCarley]] pakkusid 1976. aastal välja teooria, mis vastandus Freudi käsitlusele unenägudest kui teadvustamata soovidest. Hobson eeldas, et REM und kutsuvad esile samad piirkonnad ajutüves, mis vahendavad ka sensoorset informatsiooni. Nende piirkondade aktiveerudes magamise ajal muutuvad aktiivseks ka teised seotud ajukeskused, nagu näiteks [[limbiline süsteem]]. Kuna limbiline süsteem on seotud emotsioonide, tajuelamuse ning mäluga, tõlgendabki aju neid aktiivsusmustreid unenägudena.
 
Uurija [[Mark Solms]] aga leiab, et unenäod genereeritakse [[eesajukoor|eesajukoores]] ning et REM-uni ja unenäod ei ole omavahel üks- ühele seotud.<ref name="Solms2000" />. Ajukahjustusega patsiente uurides on leitud, et unenägude nägemise võime kaob vigastusega [[kiirusagar|kiirusagaras]]. Ajutüve kahjustusega aga unenägude kadumist ei kaasne, mis läheb vastuollu Hobsoni ja McCarley teooriaga.
 
===Pideva aktivatsiooni teooria===
Hobson'i ja Solms'i tulemusi kombineerides pakkus uurija [[Jie Zhang]] välja, et unenäod koosnevad nii ajuaktivatsioonist kui sellekohasest sünteesist. UnenäodUnenägusid ja REM-uni onund aga kontrollitud erinevatekontrollivad ajumehhanismideerinevad pooltajumehhanismid. Teooria kohaselt on une üheks funktsiooniks töödelda ja liigutadatoimetada informatsiooni lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mitte-REM uni tegeleb [[deklaratiivne mälu|deklaratiivsete mälestustega]], REM-uni aga [[protseduuriline mälu|protseduuriliste mälestustega]].
 
Zhang eeldab, et REM-une ajal on aju 'teadvustamata osa' töös protseduuriliste mälestuste töötlemisega, samas kui 'teadvustatud osa' on jõude, kuna sensoorset sisendit välismaailmast ajuni ei jõua. Seega genereeritakse teadvuse sisu samal ajal toimuvatest mäluprotsessidest, saades sealt mingisuguse sisendi ning jätkates sellest loogilise unenäo ülesehitamist, kuni mäluprotsessidelt saadakse uus sisend. Selline seletus sobib unenägude kirjeldustega, mis on ühe unenäo piires küllaltki kooskõlalise sisuga, kui muutuvad drastiliselt erinevate unenägude vahel.<ref>{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2004 |title=Memory process and the function of sleep |publisher=Journal of Theoretics |edition=6-6 |url=http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |accessdate=2006-03-13}}</ref><ref>{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2005 |title=Continual-activation theory of dreaming, Dynamical Psychology|url=http://www.goertzel.org/dynapsyc/2005/ZhangDreams.htm |accessdate=2006-03-13}}</ref>
38. rida:
Üle saja aasta tagasi on välja pakutud, et unenägusid on vaja selleks, et unustada päeva jooksul vastu võetud poolikuid sensoorseid sisendeid või lõpuni mõtlemata mõtteid.<ref>Robert, W. Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref> Töödeldav informatsioon kas unustatakse, surutakse alla või viiakse pikaajalisse mällu.
 
Hüpotees elab tänapäeval edasi 1983. aastal [[Francis Crick|Francis Criki]] ja Mitchison'iMitchisoni sõnastatud "tagurpidi õppimise" teooriana. Selle kohaselt eemaldatakse une ajal mälust kõik valed närviühendused ja muu ebavajalik.<ref>{{cite journal | last1 = Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579 }}</ref><ref>{{cite journal | doi = 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url = | journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101 }}</ref> However, the opposite view that dreaming has an information handling, memory-consolidating function (Hennevin and Leconte, 1971) is also common.
 
==Psühholoogilised teooriad==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Unenägu"