Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P rahvulik > rahvuslik |
||
44. rida:
Üheparteiline süsteem jäi püsima kuni 1980. aastate lõpuni, kuid kui [[1988]]. aastaks oli rahulolematus kehtiva korraga suurenenud kriitilise piirini, aktiivistusid rahvuslikud liikumised ([[Rahvarinne]], [[Interrinne]], [[Muinsuskaitse Selts]] jt) ning [[20. august]]il loodi ka esimene peaaegu [[Parempoolsus|parempoolne]] partei – [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. EKP reformis oma vaateid ja võttis [[1990]]. aastal vastu uue sotsiaaldemokraatliku programmi ning seadis uueks eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise. (Praegune [[Eesti Vasakpartei]]).
Seoses asjaoluga, et ligi pool sajandit oli [[Eesti Vabariik]] [[NSVL]] koosseisus, on vasakpoolsust harjutud seostama eelkõige [[Venemaa]] ning venelastega. Nii [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] (EÜRP), [[Vene Ühtsuspartei]] (VÜP) kui ka [[Vene Erakond Eestis]] (VEE) on avalikult end ühel või teisel ajahetkel määratlenud kui vasaktsentrisse kuuluvat parteid, kuid on oma poliitilised programmid ehitanud üles põhiliselt vaid vene rahvuse kaitseks Eestimaal, mida sisuliselt võiks lugeda
Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud [[Keskerakond|Keskerakonna]] vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik.
| |||