Nõukogude Liidu piirivalve: erinevus redaktsioonide vahel

*Üldosakond.

</table>

*[[2. jaanuar]]il [[1923]] reorganiseeriti ka piirvalve mere- ja jõeflotillide süsteem. Vastavalt ÜRPV käskkirjale moodustati Sõjamerelaevastikust Piirikaitse Üksikkorpuse Flotilli üleantavatest sõjalaevadest 4 [[flotill]]i:

<table><tr valign=top><td>

Aastatel 1926–1934 oli NSV Liidu piirivalveasutuste ülesehitus ja tööjaotus järgmine:

*I aste, [[piirivalvekordon]]. Kordoni ülem vastutas oma teenistuspiirkonnas "riigipiiri poliitilise ja majandusliku kaitse ning kogu sise- ja diversioonilise banduitsismiilmingutega võitluse eest, revolutsioonilise korra kindlustamise eest". Oma ülesannete täitmiseks pidi kordoniülem omama informaatorite võrku, kes informeeriks piirivalve alasest olukorrast ja täidaks ka [[OGPU]] territoriaalse [[Salajas-Poliitiline Valitsus|Salajas-Poliitilise Valitsuse]] ülesandeid;

*III aste, piirivalveringkond. Piirivalveringkonna piiri valve alane tegevus allus Piirivalve ja OGPU vägede Peavalitsusele (''Главное управление погранохраны и войск ОГПУ (ГУПОиВ ОГПУ)''). Piiril läbiviidav riikliku julgeoleku ja sisejulgeolekualane tegevus aga allus piirilõiguga kattuva regionaalse OGPU terriroriaalvalitsuse juhtimisele.

Juulis [[1934]] moodustati koos ühise [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] loomisega piirivalvevägede juhtimiseks NSVL SARKi Piirivalve- ja sisevalve peavalitsus.

 

{{algus}}

{{lõpp}}