1356. aasta kuldbulla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
natuke kohendatud |
||
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|pisi|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''1356. aasta kuldbulla''' oli [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeva]] välja antud [[ürik]]. Riigipäev toimus [[Nürnberg]]is, seda juhatas [[Luksemburgid|Luksemburgi]] dünastiast keiser [[Karl IV]]. Ürik fikseeris
== Taust ==
Vastavalt 1356. aasta kuldbulla kirjutatud tekstile "Me oleme välja kuulutanud, otsustanud ja soovitanud ratifitseerida lisatud seadused eesmärgiga hellitada ühtsust valijate seas, tuua kaasa ühehäälne valimine ning sulgeda ligipääs
Kuldbulla nimetas selgesõnaliselt seitse [[kuurvürst]]i, kes valivad Roomlaste kuninga, kelle siis [[paavst]] hiljem tavaliselt [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] kroonib. Seitse kuurvürsti olid: "Kolm prelaati olid vastavalt [[Saksamaa]] ([[Mainzi peapiiskopkond|Mainz]]), [[Gallia]] ja [[Burgundia]] ([[Trieri peapiiskopkond|Trier]]) ning [[Itaalia]] ([[Kölni peapiiskopkond|Köln]]) ülemkantslerid: [[Tšehhi kuningas]] oli veinivalaja, [[pfaltskrahv]] oli [[palatiin]], [[Saksimaa kuurvürst]] (Saksi hertsog) oli [[tseremooniameister]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] oli [[kammerhärra]]". Järelikult räägib bulla, et ''{{keel|la|rex in imperatorem promovendus}}'', "kuningas tuleb kuulutada keisriks" — kuigi vahe kahe tiitli vahel muutus üha väiksemaks (
Kuigi valimiste praktika oli varem olemas ja enamus kuldbullas nimetatud
== Protseduurid ==
Bulla reguleeris kogu valimisprotsessi väga üksikasjalikult, loetledes selgesõnaliselt, kus, millal ja millistel tingimustel mida ja kelle poolt tuleb teha, ja mitte ainult kuurvürstidele, vaid ka (näiteks) [[Frankfurt]]i elanikkonnale, kus valimised pidid toimuma, ja samuti [[krahv]]idele, läbi kelle alade kuurvürstid pidid kohalejõudmiseks reisima. Otsus pidada valimisi Frankfurtis tulenes traditsioonist [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] aegadest, kus nii valimine kui ka kroonimine leidis aset [[Frangimaa]] pinnal. Valimised tuli lõpetada kolmekümne päeva jooksul; ebaõnnestumise korral nägi bulla ette, et kuurvürstid pidid saama ainult leiba ja vett kuni otsuseni jõudmiseni.
Valimisprotsessi reguleerimise kõrval sisaldasid kuldbulla peatükid palju väikseid seadusi. Näiteks defineeris see ka sündmuste järjekorra, kui keiser viibis kohal, nii ametitunnustega kui ka ilma. Suhteliselt suur otsus tehti peatükis 15, kus Karl IV keelustas mistahes peamiselt linnade liidud, kuid ka muud [[munitsipaal]]liidud, mis olid esile kerkinud läbi keskaegse munitsipaalliikumise. Enamus linnade liite saadeti seejäärel laiali, mõnikord vägisi, ning taasloomisel oli nende poliitiline mõju palju väiksem. Seega tugevdas kuldbulla aadlit üldiselt linnade
[[Innocentius VI|Paavsti]]
[[Habsburgid]], Luksemburgide pikaajalised rivaalid, ei saanud kuldbullaga midagi. Seetõttu andis Austria hertsog [[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]] korralduse koostada ''[[Privilegium Maius]]'', võltsitud dokument, mis
==Vaata ka==
|