Läti Teaduste Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Läti Teaduste Akadeemia''' ([[läti keel]]es ''Latvijas Zinātņu akadēmija'', [[ladina keel]]es ''Academia Scientiarum Latviensis'', lühendatult LZA) on [[Läti]] riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest. Akadeemiat finantseerib ja toetab riik. Akadeemia asub [[Riia]]s Akadeemia väljak 1.

1945. aasta juulis palusid [[Läti NSV]] juhid [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]]lt luba asutada '''Läti NSV Teaduste Akadeemia'''. Selline luba saadigi. Esimesed [[akadeemik]]ud ja korrespondentliikmed kinnitati vabariigi partei Keskkomitee Büroo istungil 1946. aastal. Esimeste täisliikmete (akadeemikute) hulgas oli tuntud läti teadlasi: [[keeleteadus|keeleteadlane]] [[Jānis Endzelīns]], sooteadlane [[Pēteris Nomals]], [[metsandus|metsandusteadlane]] [[Arvīds Kalniņš]], [[Mikrobioloogia|mikrobioloog]] [[Augusts Kirhenšteins]], [[Onkoloogia|onkoloog]] [[Pauls Stradiņš]], [[Loomakasvatusteadus|loomakasvatusteadlane]] [[Paulis Lejiņš]] ja mõned teised. Neile lisandusid vasakpoolsete vaadetega kirjanik [[Andrejs Upīts]] ja mõned [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] teistest [[Liiduvabariik|vabariikidest]] saabunud läti päritolu teadlased, samuti [[NLKP ajalugu|parteiajaloolane]] [[Arvīds Pelše]], kes suunati [[Moskva]]st Lätisse parteitööle juba 1940. aastal.

Akadeemia presidendiks valiti 2012. aastal [[Kunstiteadus|kunstiteadlane]] [[Ojārs Spārītis]]. Spārītis on Läti ja [[Euroopa]] [[renessanss|renessanssiajarenessansiaja]] uurija, tema juhendamisel on Riias taastatud mitmed [[arhitektuurimälestis]]ed. Kaks aastat varem oli professor Spārītisel auväärt ülesanne valmistada kultuuriprogramm Lätis riigivisiidil viibivale [[Saksamaa]] [[liidukantsler]] [[Angela Merkel]]ile.

Läti TA liikmeid on kokku 355 inimest (seisuga 011.06.2011), sealhulgas täisliikmeid 107 (neist 52 vanuses alla 70), auliikmeid 56, välisliikmeid 89 ja korrespondentliikmeid 123 (neist 89 alla 70)<ref name="year"></ref>.

Teiste seas on praegu või on olnud varem Läti TA liikmeteks sellised rahvusvaheliselt tuntud persoonid nagu [[Vaira Vīķe-Freiberga]] (täisliige), [[Raimonds Pauls]] (auliige), [[Ernst Neizvestnõi]] (välisliige), [[Andrei Voznessenski]] (välisliige) ja [[Vladimir Toporov]] (auliige). Eesti teadlastest kuuluvad akadeemiasse välisliikmetena [[Enn Tarvel]] (1995), [[Jüri Engelbrecht]] (1996) ja [[Richard Villems]] (2005).<ref name="year"></ref>

[[Läti Teaduste Akadeemia Suur medal]] (''Latvijas Zinātņu akadēmijas Lielā medaļa'') on kõrgeim autasu, mis antakse Läti ja välismaa teadlastele väljapaistvate teadussaavutuste eest. Autasu antakse alates 1993. aastast. Kokku on medalisaajaid 42 teadlast (seisuga 011.07.2013), teiste seas [[Tartu-Moskva semiootikakoolkond|Tartu-Moskva semiootikakoolkonna]] üks liidreid [[Vladimir Toporov]] väljapaistvate teadussaavutuste eest balti [[lingvistika]] ja balti rahvaste [[etnogenees]]i uurimise alal (2002) ja eesti [[populatsioonigeneetika|populatsioonigeneetik]] [[Richard Villems]] silmapaistavte saavutuste eest [[arheogeneetika]]s (2011).<ref name="medal"></ref>

Läti TA [[audoktor]]i teaduskraad on omistatud 80 väljapaistavale teadlasele, sealhulgas on selle saanud Eesti teadlased [[Raimo Pullat]] (2005), [[Mihkel Veiderma]] (2006) ja [[Juhan Maiste]] (2009).<ref name="year"></ref>