Lale Andersen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Oscarilt jutumärgid maha
1. rida:
{{ajakohasta}}
[[Pilt:Lale.jpg|pisi|{{PAGENAME}}. Artur Beuli foto (umbes 1951)]]
'''Lale Andersen''' (sündinud '''Liese-Lotta Helene Berta Bunnenberg''', [[23. märts]] [[1905]] [[Bremerhaven]], [[Saksamaa]] – [[29. august]] [[1972]]) oli [[sakslased|saksa]] [[šansoon]]ilaulja ja laulukirjutaja.
8. rida ⟶ 9. rida:
Kabarett der Komikeris kohtas Andersen [[Norbert Schulze]]t, kes oli just kirjutanud viisi laulule "[[Lili Marleen]]". Andersen salvestas selle [[1939]], aga tuntuks sai see alles [[1941]], kui seda hakkas mängima okupeeritud [[Jugoslaavia]]s asuvate Saksa vägede raadiojaam [[Soldatensender Belgrad]]. Selle raadiojaama saatja oli nii võimas, et seda oli kuulda üle kogu [[Euroopa]] ja [[Vahemeremaad]]es. Laul sai populaarseks nii Saksa kui liitlasvägede seas.
 
Sellegipoolest ei meeldinud Saksamaa võimudele laul lahusolevatest armastajatest. Andersen sai 9-kuuliseüheksakuulise esinemiskeelu mitte üksnes laulu pärast, vaid ka sõpruse tõttu Liebermanniga, kes oli [[juudid|juut]], ja teiste juutidega, kellega ta Zürichis tutvunud oli. [[Joseph Goebbels]] keelas "Lili Marleeni" mängimise raadios sootuks. Pärast karistuse kandmist lubati Andersenil teisi laule esitada, kuid mitte "Lili Marleeni".
 
[[1942]]. aasta juunis muutis Goebbels meelt ja käskis "Lili Marleenile" teha nii-öelda sõjaväeversiooni, mille muusikas domineerisid [[trumm]]id. Ülejäänud sõja-aastatel ei kasutatud Anderseni [[propaganda]] eesmärkidel siiski nii palju kui teisi Saksamaa näitlejaid ja lauljaid: tal oli üks väiksem roll propagandafilmis ja ta salvestas mitu [[inglise keel|ingliskeelset]] propagandalaulu. Sõja lõpus põgenes Andersen Saksamaale kuuluvale [[Langeoog]]i saarele [[Põhjameri|Põhjameres]] ja elas seal mitu aastat.
 
[[1949]] abiellus Andersen [[šveits]]i [[helilooja]] [[Artur Beul]]iga (1915–2010). [[1952]] tuli Andersen šõubisnisesse tagasi lauluga "''Die blaue Nacht am Hafen''", mille sõnad ta oli iseendale kirjutanud. See sai Saksamaal [[kuldplaat|kuldplaadiks]]. Tema teine kuldplaat oli [[1959]]. aasta laul "''Ein Schiff wird kommen ...''", kreeka helilooja [[Manos Hadjidakis]]e laulu "Τα Παιδιά του Πειραιά" ('Pireuse lapsed') [[kaver]]. Originaal pärines samanimelisest filmist ja pälvis [[1960]] parima originaallaulu "[[Oscar (auhind)|Oscari]]", olles läbi aegade esimene mitteingliskeelsest filmist pärit laul, mis on saanud parima originaallaulu "Oscari" sai.
 
Andersen esindas Saksamaad [[1961. aasta Eurovisioon]]il lauluga "''Einmal sehen wir uns wieder''", aga jäi 3 punktiga 13. kohale. Sel ajal oli ta 56 aastat vana ja kõigi aegade vanim esineja Eurovisioonil. See rekord püsis kuni [[2008]]. aastani, mil [[Horvaatia]]t esindas 75 aasta vanune [[75 Cents]].