Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Redigeerimisel tihendasin teksti ainestiku süstematiseerimise ja kordamiste kõrvaldamise teel. Arhiveerimine vajab eraldi artiklit.
1. rida:
Nii'''Andmete kadudega kuipakkimine''' (ka kadudeta'''andmete pakkimiseltihendamine''', vähendatakse'''andmetihendus''') informatsioonion liiasust,[[informaatika]]s kasutadesdigitaalandmete meetodeid[[bit|bitimäära]] naguvähendamine. kodeerimine,Andmemahtu mustrion eristaminevaja ja lineaarnevähendada ennustamineselleks, et vähendada kulutusi andmete hulkaedastamiseks ja salvestamiseks. Andmete tihendamine toimub koos [[kodeerimine|kodeerimisega]] [[digitaalsignaal]]iks, mismispuhul esindabandmete tihendamataesitusvormi muudetakse kindla reeglistiku abil selliselt, et infomaht väheneb. informatsiooni<ref>{{cite journal|last=Mahdi|first=O.A.|coauthors=Mohammed, M.A.; Mohamed, A.J.|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique|journal=International Journal of Computer Science Issues|year=2012| month = November|volume=9|issue=6, No. 3|pages=53–59|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|accessdate=6. märts 2013}}</ref> Andmemahu vähendamist digiteerimisel nimetatakse ka säästkodeerimiseks.
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}}{{keeletoimeta}}
 
Et kodeeritud andmeid saaks kasutada, tuleb need lahti pakkida ehk dekodeerida, s.t esialgsele kujule tagasi teisendada. Andmete kodeerimine ja dekodeerimine nõuab spetsiaalset tark- ja riistvara, nt [[koodek]]ite näol.
 
Pakkimist on kahte põhitüüpi: kadudega ja kadudeta.
[[informaatika|Arvutiteaduses]] ja [[informatsiooniteooria|informatsiooniteoorias]] on andmete pakkimine (ka '''andmete tihendamine''', '''andmetihendus'''; '''bitimäära vähendamine'''; (ingl ''Data compression'')) andmete kodeerimine nii, et väljundandmed on [[Mälu (arvuti)|mälu]] mahult väiksemad kui sisendandmed.<ref>{{cite journal|last=Mahdi|first=O.A.|coauthors=Mohammed, M.A.; Mohamed, A.J.|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique|journal=International Journal of Computer Science Issues|year=2012| month = November|volume=9|issue=6, No. 3|pages=53–59|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|accessdate=6. märts 2013}}</ref> Pakkimist on kahte tüüpi: kadudega ja kadudeta. Kadudeta andmetihendus vähendab bitimäära statistilise liiasuse leidmise ja elimineerimisega (ingl ''Statistic redundancy'').<ref>{{cite journal|last=Pujar|first=J.H.|coauthors=Kadlaskar, L.M.|title=A New Lossless Method of Image Compression and Decompression Using Huffman Coding Techniques|journal=Journal of Theoretical and Applied Information Technology|year=2010| month = Mai|volume=15|issue=1|pages=18–23|url=http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf}}</ref> Kadudeta pakkimisel informatsiooni ei lähe kaduma. Kadudega tihendamisel leitakse ebavajalik informatsioon ja eemaldatakse see. Kui andmed on pakitud, saab neid andmeid uuesti kasutada ainult siis, kui need kindlad andmed on uuesti lahti pakitud.<ref>{{cite book|last=Salomon|first=David|title=A Concise Introduction to Data Compression|year=2008|publisher=Springer|location=Berlin|isbn=9781848000728}}</ref>
 
==Kadudeta andmetihendustihendamine==
Tihendus on vajalik, sest see aitab vähendada ressursikulu (nt andmete säilitamise ruum või edastusmaht). Kuna andmed peavad olema kasutamisel lahti pakitud, on andmete tihendus arvutusvõimsuse suhtes nõudlik. See tähendab seda, et andmete tihendus tähendab muude ressursside eraldamist informatsiooni mahu vähendamise nimel. Seega võib näiteks video vaatamisel vaja minna suhteliselt võimsat riistvara, et arvuti suudaks informatsiooni lahti pakkida piisavalt kiiresti, et seda videot ilma probleemideta (näiteks puhverdamisvajaduseta) vaadata. Veel on võimalus see tihendatud andmehulk täielikult lahti pakkida enne, kui seda kasutama tahetakse hakata, kuid see vajab rohkem ruumi ja aega. Seega, andmete pakkimise süsteemid tähendavad, et andmete mahu vähendamise nimel ohverdatakse muid ressursse nagu aeg, arvutuslik võimsus ja andmete enda moonutus (kasutades kadudega pakkimist).
Kadudeta andmetihenduse korral vähendatakse bitimäära statistilise liiasuse leidmise ja kõrvaldamise teel <ref>{{cite journal|last=Pujar|first=J.H.|coauthors=Kadlaskar, L.M.|title=A New Lossless Method of Image Compression and Decompression Using Huffman Coding Techniques|journal=Journal of Theoretical and Applied Information Technology|year=2010| month = Mai|volume=15|issue=1|pages=18–23|url=http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf}}</ref> . Kadudeta tihendamisel saab mahtu kokku hoida näiteks sel teel, et korduvalt esinevad andmelõigud esitatakse ühe koodiga Nii võib üks pilt endas kanda värvide piirkondi kus värv ei muutu, nii et need saab esitada ühe kokkuvõtliku koodiga. Tekstidokumendis võib luua korduvatest osadest ühe koopia ja lisada selle koopia lõppu iga asukoht, kus see osa dokumendis kordus.
 
Kadudeta andmetihendust tuleb kasutada siis, kui on oluline, et andmed säiliksid nii, nagu nad alguses olid, nt programmid ja tekst.
==Statistiline liiasus==
 
Kadudeta tihendamisel on bittide sääst siiski tagasihoidlik, nt audiosignaali korral kahekordne.
Statistiline liiasus (ingl ''Statistic redundancy'') tähendab [[Bitt|bittide]] hulka, mida kasutati, et sõnumit edastada miinus see [[Bitt|bittide]] hulk, mis hulk informatsiooni selles sõnumis tegelikult oli. Võib ka defineerida, et see on raisatud ruumi hulk, mida kindla andmehulga edastamisel kasutati. Andmete tihendamine on mittetahetud statistilise liiasuse vähendamine või elimineerimine, samas kui [[Kontrollsumma|kontrollsummadega]] on statistilist liiasust võimalik kasvatada. Seda tehakse vahepeal selleks, et leida edastamisvigu, kui näiteks andmeid edastatakse üle suure koormusega võrgu.
 
==Kadudega andmetihendustihendamine==
==Liigid==
Palju tõhusalt saab andmeid kokku pakkida teatud signaaliosade eemaldamise teel, mis aga paratamatult on seotud kvaliteedikaoga. Kadudega tihendamisel leitakse ebavajalik või vähemoluline informatsioon ja eemaldatakse see. Niiviisi kodeeritud andmetest ei ole enam võimalik taastada kadudeta versiooni.
Andmeid on võimalik pakkida kahel moel:
Kadudega andmetihenduse algoritmide väljatöötamisel kasutatakse muuhulgas ära inimese kuulmis- ja nägemistaju iseärasusi. Näiteks on inimese silm rohkem tundlik väikestele heleduse muutustele kui värvi muutustele. Selle põhjal saab bitte kokku hoida väikeste värvimuutuste arvel.
 
Fotode kadudega pakkimist kasutatakse [[digikaamera]]tes, et säästa [[Mälu (arvuti)|mälu]] kasutust, kusjuures selle nimel püütakse ohverdatakse võimalikult vähe pildi [[kvaliteet|kvaliteeti]]. Samamoodi kasutavad [[DVD|DVD-d]] kadudega videopakkimise formaati [[MPEG-2]].
*kadudeta andmetihendus (ingl ''lossless compression'')
*kadudega andmetihendus (ingl ''lossy compression'')
 
===Audiotihendus===
Kadudeta andmetihenduse korral saavutatakse lahti pakkimisel esialgsed andmed. Kasutatakse seda varianti tavaliselt siis, kui on oluline, et andmed säiliksid nii nagu nad alguses olid. Näiteks teksti andmete tihendamisel.
Kodeerimiseks töödeldakse audiosignaali mitmel moel:
*vähendatakse helisignaali dünaamikaulatust, mis tähendab valjude helide vaigistamist ja vaiksete helide valjemaks tegemist, tulemusena vajab kodeerimine vähem bitte;
* lõigatakse ära kuuldamatud sagedused üle 20 kHz (seega ülemtoonid) ja jäetakse ära signaalikomponendid, mis jäävad kuuldelävest allapoole; <ref>{{cite web|last=Arcangel|first=Cory|title=On Compression|url=http://www.coryarcangel.com/downloads/Cory-Arcangel-OnC.pdf|accessdate=12. detsember 2013}}</ref>
* kõrgetel ja madalatel helisagedustel kasutatakse lühemat koodisõna, sest nendel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem;
* jäetakse kodeerimata signaaliosad, mis maskeerimisnähtuse tõttu mattuvad suure amplituudiga signaalikomponentide alla.
 
Salvestatavat andmemahtu saab kokku hoida ka sel teel, et pakkimistihedus seatakse sõltuvusse helimaterjali keerukusest, s.t kasutatakse muutuva tihedusega andmevoogu. Sel juhul on kodeerimisel helikvaliteet püsiv.
Kadudega andmetihenduse korral võib originaaliga võrreldes esineda väikseid erinevusi. Kasutatakse peamiselt graafiliste failide puhul. Tuntuim failivorming, kus seda kasutatakse, on JPEG. Kui andmed on pakitud kasutades mõnda kadudega andmete pakkimise [[Algoritm|algoritmi]], ei ole võimalik taastada sellest kadudeta versiooni.
 
=== Videotihendus===
==Kadudeta andmetihendus==
Videoandmeid on vaja tugevasti tihendada selleks, et nt digitaalset televisioonisignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda. Nimelt oleks tihendamata digitaalse telesignaali ülekandmiseks tarvis andmeedastuskiirust umbes 250 Mbit/s (tavatelevisiooni ühe [[kaader|kaadri]] (pildi) edastamiseks läheb vaja 576×720×3 = 1 244 160 baiti (piksli iga värvi R, G, B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25×1,244 = 31 MB ehk 31×8 = 249 Mbit/s).
 
Edastatava info mahtu vähendatakse kõigepealt videosignaali digiteerimisel. Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata kuva teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi. <ref>{{cite book|last=Faxin Yu, Hao Luo, Zheming Lu|title=Three-Dimensional Model Analysis and Processing|year=2010|publisher=Springer|location=Berlin|isbn=9783642126512|page=47}}</ref> See võimaldab kasutada kaadrisisest tihendamist: näiteks kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikomponentide (U ja V) kvantimisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali (Y) puhul – kui heledusnäidud võetakse sagedusega 13,5 MHz, siis värvinäidud sagedusega 6,75 MHz; vastava süsteemi tähis on 4:2:2 (Y:U:V).
Kadudeta andmete pakkimise [[Algoritm|algoritmid]] tavaliselt kasutavad ära statistilist liiasust, et esitada andmeid sisutihedalt ilma informatsiooni kaotamata. Kadudeta andmetihendus on võimalik, sest enamus päris maailma andmetest sisaldab statistilist liiasust. Näiteks, üks pilt võib endas kanda värvide piirkondi kus värv ei muutu üle suure hulga pikslite. Selle asemel, et kodeerida "punane piksel asukohas 2000, punane piksel asukohas 2001 ...", võib andmed kodeerida "279 punast pikslit asukohtades 2000, 2001, 2002" või "punased pikslid asukohtades 2000–2279". See on algeline näide RLE (ingl ''Run-length encoding'') kohta.
 
Digitaalsignaali tihendamisel hoitakse ülekantavat andmemahtu kokku peamiselt kaadritevahelise tihendamise teel, mille puhul kodeeritakse perioodiliselt võtmekaadrid, aga neile järgnevates kaadrites üksnes pildierinevused. Järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks.
Grammatikapõhine andmetihendus (ingl ''Grammar-based compression'') kujutab endas väga efektiivselt väga korduva teksti pakkimist, näiteks bioloogiliste andmete kollektsioon, internetiarhiivid, suure hulga dokumentide kollektsioon jms. Põhiline tööülesanne grammatikapõhisel pakkimisel on leida kontekstivaba korduv osa dokumendis, kustutada see nendest asukohtadest, luua sellest üks koopia ja lisada selle koopia lõppu iga asukoht, kus see lause dokumendis kordus. Näiteks, üks pikk referaat võib endas sisaldada lauset "tiigrite tüüpiline elukoht on" 200 korda. Selle asemel, et seda 208 baiti iga kord uuesti kirjutada, kustutatakse see igast asukohast, luuakse üks koopia ja selle järgi kirjutatakse selle korduva osa asukoht näiteks nii: ""tiigrite tüüpiline elukoht on" asukohtades 2000, 2015, 2090, .." ja selle asemel, et iga kord kasutada 208 baiti, kasutab see igal korral peale esimese ainult 36 baiti.
EnamikTulemusena videoandmetihenduseon [[Algoritm|algoritme]]võimalik kasutabedastatava kadudegavideovoo tihendamist.mahtu Tihendamatavähendada videokuni nõuab väga suurt andmeedastuskiirust200-kordselt. Kuigi kadudeta tihendamise kodekid suudavad pakkuda keskmiselt kolmekordset tihendust, suudab tüüpiline [[MPEG-4|MPEG-4]]-vormingu kadudega tihendus vähendada andmemahtu 20–200 korda<ref>{{cite book|last=Graphics & Media Lab Video Group|title=Lossless Video Codecs Comparison|year=2007|publisher=Moscow State University|url=http://compression.ru/video/codec_comparison/pdf/msu_lossless_codecs_comparison_2007_eng.pdf}}</ref> Nii osutub võimalikuks ühe [[UHF]]-raadiokanali kaudu edastada kuni 14 tavalahutusega või kolm kõrglahutusega teleprogrammi. Nagu kõikides kadudega tihendamise algoritmidessüsteemides, onleitakse loodudsiingi kompromiss video kvaliteedi, arvuti jõudluseedastustrakti maksumuse ja süsteeminõuetetehniliste võimaluste vahel.
<ref>{{cite web|last=Bhojani|first=D.R.|title=4.1 Video Compression|url=http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|work=Hypothesis|accessdate=12. detsember 2013}}</ref>.
 
Kuna kaadritevahelisel pakkimisel kopeeritakse andmeid ühelt kaadrilt teisele, siis võib juhtuda olukordi, kus võtmekaader läheb kaduma. Sel juhul aga ei ole võimalik järgmisi kaadreid õigesti moodustada ja signaaliedastus on häiritud.
==Kadudega andmetihendus==
 
Kadudega andmetihenduse algoritme kasutatakse ainult olukordades kus täielik perfektsus pole nii tähtis. Kaotades mittevajalikkud detailid andmetehulgast saab säästa [[Mälu (arvuti)|mäluruumi]]. Kadudega tihendamise [[Algoritm|algoritmid]] on ehitatud üles erinevate uurimiste põhjal, kuidas inimene tajub võib märkab kindlat informatsiooni. Näiteks, inimese silm on rohkem tundlik väikestele heleduse muutustele kui värvi muutustele. Selle põhjal saab teha väikseid kompromisse informatsiooni säilitamise ja andmehulga vähendamise vahel. Mitmed populaarsed pakkimisvormingud kasutavad ära neid väikseid tajumise erinevusi nagu näiteks JPEG või muud muusika, piltide või video pakkimise [[Algoritm|algoritmid]].
 
Kadudega piltide pakkimist saab kasutada digitaalkaamerates, et vähendada [[Mälu (arvuti)|mälu]] kasutust piltide poolt, kuid selle nimel ohverdatakse võimalikult minimaalne hulk pildi [[kvaliteet|kvaliteeti]]. Sarnaselt kasutatakse [[DVD|DVD-d]]<nowiki/>el kadudega MPEG-2 video pakkimise vormingut või kodekit, nagu seda kutsutakse heli ja video pakkimisel.
Kadudega heli pakkimisel kasutatakse psühhoakustika (ingl ''psychoacoustics'') uuringutega kooskõlas leiutatud meetodeid, et eemaldada mitte-kuuldavaid (või vaevu kuuldavaid) komponente kogu andmete hulgast.<ref>{{cite web|last=Arcangel|first=Cory|title=On Compression|url=http://www.coryarcangel.com/downloads/Cory-Arcangel-OnC.pdf|accessdate=12. detsember 2013}}</ref> Inimese kõnet pakitakse tihti veel spetsiifilisemate tehnikatega. Kõne kodeerimine või hääle kodeerimine on tihti eristatud tavalisest helipakkimisest. Häälepakkimist kasutatakse näiteks internetitelefonide puhul ja helipakkimist kasutatakse näiteks muusika [[CD (andmekandja)|CD-de]] puhul, kus muusika kirjutatakse [[CD (andmekandja)|CD]]-plaadile tihendatud vormis ja heliesitusseadmed peavad helifailid lahti pakkima.
 
==Arhiveerimine==
 
Kindlasti tuleks eristada andmete pakkimisest teist tüüpi andmemahu vähendamist – arhiveerimist. Kuigi enamik levinumatest pakkimisprogrammidest lubab ka arhiveerimist (Näiteks WinZip, WinRar, WinAce, arj, jne), on need siiski kaks eri asja.
 
Pakkimine on ainult kindla andmehulga tihendamine, mis lubab vähendada selle kindla andmehulga mahtu. Arhiveerimine on mitme andmehulga, vahepeal ka eri tüüpi andmehulga, tihendus üheks failiks (arhiivifailiks).
 
==Algoritmid==
Kadudeta andmete pakkimisel kasutatavad [[Algoritm|algoritmid]] on:
 
==Tihenduslgoritmid==
Kadudeta andmete pakkimisel kasutatavad [[Algoritm|algoritmidalgoritme]] on:
*DEFLATE
*RLE
49. rida:
*JPEG 2000
 
Kadudega andmeteandmepakkimisel pakkimisel kasutatavadkasutatavaid [[Algoritm|algoritmidalgoritme]] on:
 
*MPEG1
*MPEG2
*MPEG3
*MPEG4
*JPEG (sisaldab ka kadudeta andmete tihendamiseandmetihendamise võimalust)
*MP3
*DOLBY AC-3
 
Andmete pakkimise maksimaalsuse saavutamiseks kasutatakse erinevaid [[Algoritm|algoritme]] koos.
 
== Kasutusalad ==
 
=== Heli ===
 
Heliandmete tihendamist, mida eristatakse dünaamilise ulatuse tihendamisest (ingl ''Dynamic range compression''), kasutatakse selleks, et vähendada edastamiseks vajalikku [[Ribalaius|ribalaiust]] ja ladustamiseks vajalikku [[Mälu (arvuti)|mälumahtu]]. Heli andmete tihendamise [[Algoritm|algoritme]] implementeeritakse tarkvarasse ja neid kutsutakse helikodekiteks (ingl ''Codec''). Kadudega heliandmete pakkimise [[Algoritm|algoritmid]] või kodekid võimaldavad efektiivsemat andmete pakkimist, kuid halvendavad [[kvaliteet|kvaliteeti]], ja neid kasutatakse väga paljudes heliga seotud rakendustes. Need [[Algoritm|algoritmid]] peaaegu kõik tuginevad psühhoakustika uurimustöödele, mis leida ja vähendada inimesele vähem tajutavad vähem kuuldavad või mittetähenduslikud helid, seega vähendades [[Mälu (arvuti)|mäluruumi]] ja [[Ribalaius|ribalaiuse]] vajadust ladustamise või edastamise puhul.
 
Nii kadudega kui ka kadudeta pakkimisel vähendatakse informatsiooni liiasust, kasutades meetodeid nagu kodeerimine, mustri eristamine ja lineaarne ennustamine, et vähendada andmete hulka, mis esindab tihendamata informatsiooni<ref>{{cite journal|last=Mahdi|first=O.A.|coauthors=Mohammed, M.A.; Mohamed, A.J.|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique|journal=International Journal of Computer Science Issues|year=2012| month = November|volume=9|issue=6, No. 3|pages=53–59|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|accessdate=6. märts 2013}}</ref>.
 
Dünaamilise ulatuse tihendamine (ingl ''Dynamic range compression'') tähendab valjude helide vaigistamist ja vaiksete helide valjemaks tegemist, mis jätab helitugevuse teatud valjuduse ja vaiksuse limiidi vahele. See eemaldab erandlikud olukorrad, kus helitugevus on liiga kõrge või liiga madal, ja seeläbi vähendab helifaili mahtu.
 
=== Video ===
 
Videoandmetihendusel kasutatakse tänapäevaseid kodeerimistehnikaid, et vähendada liiasust video andmetes. Enamik videoandmete pakkimise [[Algoritm|algoritme]] või kodekeid kombineerib ruumilise pildi pakkimise (ingl ''Spatial image compression'') ja ajalise liikumise kompenseerimise (ingl ''Temporal motion compensation''). Enamik videokodekeid kasutab helipakkimistehnikaid paralleelselt videopakkimistehnikatega, aga andmed on ühendatud üheks hulgaks<ref>{{cite web|title=Video Coding|url=http://csip.ece.gatech.edu/drupal7/?q=technical-area/video-coding|work=Center for Signal and Information Processing Research|publisher=Georgia Institute of Technology|accessdate=12. detsember 2013}}</ref>.
 
Enamik videoandmetihenduse [[Algoritm|algoritme]] kasutab kadudega tihendamist. Tihendamata video nõuab väga suurt andmeedastuskiirust. Kuigi kadudeta tihendamise kodekid suudavad pakkuda keskmiselt kolmekordset tihendust, suudab tüüpiline [[MPEG-4|MPEG-4]]-vormingu kadudega tihendus vähendada andmemahtu 20–200 korda<ref>{{cite book|last=Graphics & Media Lab Video Group|title=Lossless Video Codecs Comparison|year=2007|publisher=Moscow State University|url=http://compression.ru/video/codec_comparison/pdf/msu_lossless_codecs_comparison_2007_eng.pdf}}</ref>. Nagu kõikides kadudega tihendamise algoritmides, on loodud kompromiss video kvaliteedi, arvuti jõudluse maksumuse ja süsteeminõuete vahel.
 
=== Kodeerimise teooria ===
 
Video andmeid saab kujutada kui seeriat paigal olevaid pilte (kaadreid). Piltide (kaadrite) jada sisaldab endas ajalist ja ruumilist liiasust, mida videopakkimise [[Algoritm|algoritmid]] üritavad elimineerida või kodeerida väiksemasse mahtu. Sarnasused saab kodeerida näiteks ladustades ainult erinevused kahe järjestikuse kaadri vahel, või kasutades inimese taju iseärasusi. Näiteks, väikeseid värvi erisusi on raskem inimese jaoks tajuda, kui erinevusi heleduses. Pakkimisalgoritmid saavad seetõttu luua mitme järgneva pildi värvide keskmise ja kasutada seda värvi, et vähendada ruumi.
 
Üks võimsamaid tehnikaid video pakkimiseks on kaadriväline tihendus (ingl ''Interframe compression''), kus kasutatakse varasemaid või järgnevaid kaadreid jadas, et pakkida käesolev [[kaader|kaader]], kuid sarnane meetod, kaadrisisene tihendus (ingl ''Intraframe compression''), kasutab ainult käesolevat kaadrit, olles rohkem pildi tihendus<ref>{{cite book|last=Faxin Yu, Hao Luo, Zheming Lu|title=Three-Dimensional Model Analysis and Processing|year=2010|publisher=Springer|location=Berlin|isbn=9783642126512|page=47}}</ref>.
 
Kaadrivälise pakkimise puhul võrreldakse igat kaadrit jadas eelnevaga, et näha, kas järgneval kaadril on alasid, kus midagi ei ole muutunud. Kui selline ala eksisteerib, siis kopeeritakse see ala lihtsalt eelmiselt pildilt järgnevale. Kui selle ala asukoht on muutunud, siis pööratakse ja liigutatakse eelmisel kaadril olevat ala. See siiski on palju vähem [[Mälu (arvuti)|mälumahtu]] nõudev, kui iga pilt uuesti [[Mälu (arvuti)|mälusse]] jätta ja vajadusel esitada. Kaadriväline tihendus töötab ideaalselt programmide puhul, mis lihtsalt esitavad video vaatajale.<ref>{{cite web|last=Bhojani|first=D.R.|title=4.1 Video Compression|url=http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|work=Hypothesis|accessdate=12. detsember 2013}}</ref>
 
Probleem kaadrivälise pakkimisega on aga see, et kuna see [[algoritm]] kopeerib andmeid ühelt kaadrilt teisele, võib ette tulla olukordi, kus vajalik [[kaader|kaader]] on kaduma läinud. Sel juhul ei ole võimalik konstrueerida järgmisi kaadreid õigesti.
 
== Vaata ka ==
 
*[[MJPEG]]
*[[Kodeerimine]]
 
== Viited ==
{{reflist|30em}}
 
[[Kategooria:Informaatika]]