Erinevus lehekülje "Newfoundland ja Labrador" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[5. august]]il [[1583]] võttis [[Humphrey Gilbert]] Newfoundlandi [[Inglismaa]] valdusesse esimese ülemere[[koloonia]]na. Ent asulaid hakati sinna rajama alles [[1610]], kui saarele moodustati esimene asundus (ja lähiaastatel veel mitu). Erinevalt tavalistest kroonikolooniatest olid Newfoundlandil {{kas|valduskolooniad}}, mille [[kuberner]] omas kogu koloonia maad. Valduskolooniad võisid tegutseda [[aktsiaselts]]i põhimõttel ja nende põhiline eesmärk oli omanikele [[kasum]]i teenimine. Nõnda sarnanesid nad Inglismaa maamõisadega. Aastatel 1610–[[1728]] oli saarel rida omanikkubernere, kellest osa elus saarel ei käinud. Selgus, et kirja teel võis juhtida küll teises Inglismaa otsas olevaid mõisu, ent mitte üle ookeani olevaid valdusi, ja see pärssis saare arengut. Osa kolooniaid müüdi riigile, osa läks [[pankrot]]ti. Lõpuks moodustati nende asemele nii-öelda harilik, kroonikoloonia.
 
[[1655]] rajasid oma asulad saarele ka prantslased. Kasutades inglise kolooniate nõrkust, kontrollisid nad peatselt enamikku saarest. Nende keskuseks oli Pleasance, tänapäeval [[Placentia (Kanada)|Placentia]]. [[Kuningas Williami sõda|Kuningas Williami sõja]] ajal [[1689]]–[[1697]] vallutasid prantslased peaaegu kogu saare, ent [[Ryswicki rahu]]ga taastati Ameerikas ''[[status quo]]''. Järgnenud [[Kuninganna Anne'i sõda|Kuninganna Anne'i sõjas]] [[1702]]–[[1713]] said prantslased lüüa ja vastavalt [[Utrechti rahu]]le pidid Newfoundlandilt lahkuma.
 
==Rahvastik==
[[Pilt:StJohns Newfoundland ViewfromSIgnalHill2.jpg|thumbpisi|Vaade [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]]i kesklinnale]]
2010. aastal elas Newfoundlandis ja Labradoris 509 200 inimest<ref>[http://www.statcan.gc.ca/daily-quotidien/101222/dq101222a-eng.htm Kanada Statistikaamet] vaadatud 20.02.11</ref>. Üle poole rahvastikust elas [[Avaloni poolsaar]]el.<ref>[http://www.statcan.gc.ca/pub/91-214-x/91-214-x2008000-eng.pdf statcan.gc.ca] vaadatud 20.02.11</ref>